8 nädal

 See nädal on olnud nii tore ja silmaringiavardav. Olen näinud puruvaeseid, pururikkaid, hulle koeri, röökivaid lapsi ning samuti äärmiselt meeldivaid ja intelligentseis lapsi ja perekondi, kelle moodi tahaks ise kunagi olla. Puutusin isegi usa politseiga kokku.. soitsin 45alal 65ga. Ainuke asi mis politsei mulle ütles, oli et palun sõida ettevaatlikult

Ja be safe. Milline vahe eesti politseiga vorreldes. 😀

Kui iga päev nii palju peresid näha, saab kohe aru miks mõni pere elab kuskil lagunevas uberikus ja teine ilusas koduses majas. Täna näiteks istusin maha ühe emaga, kelle terve kodu oli igast walmarti 1$ träni täis, liikumiseks polnud ruumigi ning raamatuid ta kahjuks osta ei saanud kuna oli just 1800$ basseini aeda ostnud. Teisel oli applewatch käe peal

Ja kõige uuem iphone käes aga lapsele raamatute oatmiseks raha polnud. Prioriteedid.. jõukamad pered alati kaaluvad kõik ostud läbi ning saavad aru, et need raamatud tõesti aitavad nende lapsi tulevikus. 

Täna oli nii huvitav seik ka. Koputasin kaks tundi järjest tühjadele ustele või siis inimesed seal sees teeskleaid et neid ei ole. Motivatsioon oli juba päris ära vajumas aga seisma ei tohi jääda. Õnneks ei jäänud. Sest 10 ust hiljem avas ukse üks rõõmus vanaema kes kisas üle terve tänava “do u remember me??” (Kas sa maletad mind). Mul polnud õrnaaimugi kes ta oli.. kamandas oma abikaasa uksele ja rääkis et ma olengi see suure kotiga tüdruk, kes vihmaga ikka edasi tootab. Ma olin nimelt nende ukse taga käinud paar päeva tagasi teises linnas ja nuud nad olid oma poja kodus ja hoidsid lapselapsi. 😀kutsusid mind kohe sisse ja vanaisal oli mulle kohe miljon küsimust. Lapselapsed jooksid laua ümber ja olid raamatutest vaimustunud. Lõpuks ostsidki neile ühe seti raamatuid. 😀kui tore. Ja kus on sinna tuleb juurde. Hakksin rohkem inimesi nägema ja päev lõppes suurepäraselt. Ehk “always go to the next door” 😀. 

Laupäev oli imeline. Teadain kuhu minna, nägin palju emasid ja nagu ikka, kuskil on ikka see buyier mom. Leidsin nad üles. Kohtasin niiiii armast pere. Ema oli nii vaimustunud raamatutest, mõtlesin et ostab kõik ara, aga nagu ikka tuli husband objection ehk “ma pean oma abikaasaga raakima” . Uritasin kuidas üritasin, ümber veebda ei suutnud. Nagu ikka ütles et tule õhtul tagasi. 99% kordadest ei avata enam ust. Otsustasin ikkagi proovida ja oh imet, sain sisse. Isa tuli alla, tegin kiire demo ja ainuke asi mis ta teada tahtis oli kas ta naine ikka tahab neid? Naine utles tagasihoidlikult jah ning asi oli otsustatud. Mees maksis koik korraga ära. Selliseid asju juhtub harva aga need teevad nii ōnnelikuks. :) hommikul oli ka naljakas, nägin ühte mehhiklast, motlesin et lahen raagin juttu kuna lapsevanker oli ukse ees.  Hakkas kohe raakima et ei taha midagi ja utles et koik need raamatud on vales hispaania keeles. Vaidlesin vastu ja näitasin talle meie imelist raamatut. Hakkas lappama ja vigu otsima. Ei leidnud. Sekundiga oli asi otsustatud ja raamatud ostetud. 😀sellised müügid teevad tuju heaks. :D ja kokkuvoteks tegin oma suve parima nadala, müüsin üle 300 ühiku esimest korda. :) 

Vaesed ja rikkad ja kummalised

Esmaspäev oli üks väga kummaline päev, nii palju juhtus et tekkis tunne nagu see päev kestis kolm päeva (aga aeg läks ruttu). Sain täiesti uue piirkonna kus töötada ning juba hommikul tunnetasin et see tuleb üks hea ala. Esimene inimene kelle otsa sattusin oli kohaliku kooli direktor. See on nimi, mille kasutamune aitab igale poole sisse saada. 😀 alistasin vaesemast piirkonnast ja hiljem läksin rikkamasse edasi. Nii palju erinevaid peremudeleid. Nagin uhte meeletult armast vanaema ja vanaisa.. neil oli nii hea piruka lõhn toas et ma olekski võibud sinna jaada. Nad olid abielus olnud 48 aastat ja ikka ni õnnelikud! :) muidugi enne ära minekut hakkas vanaisa mulle jumalast raakima ja lōpuks tekkid päris ahastav tunne kuna ta oli ilma pausideta juba 35 min raakinud. 45 min hiljem sain minema sealt.. 😅 siis nägin pere kus ema oli täiesti aines, suurt midagi aru ei saanud. Läksin parem rikamasse piirkonda edasi. Sattusin ni paljude toredate perede juurde, üks paar ei saanudki aru et ma oled eestist mitte venemaalt, isegi kui olin neli korda neid parandanud.. vähemalt ostsid selle pärast etnad olid suured venemaa fännid. Näitasid oma viie aastasele pojale lausa kus venemaa asub.

Õhtul kohtasin ühte armast õpetajat, ostis lasteraamatud endale ja enne ära minekut tuli ta abikaasa tagatoast välja (ta oli haige vms) ja vaatas mind sellise pilguga et judinad käisid läbi. Midagi oli temas väga hirmsat. Kui naabrite ukse taga seisin kuulsin kuidas mees röökis ja asjad lendasid..😰 mõned tunnid hiljem peatas üks sama hirmuäratav aga noorem kutt mind kinni ja saatis mu nende juurde tagasi et raamatud tagastada. See vaene naine oli nii kurva näoga.. lähen viin oma vana sample booki talle. Õhtu lõpuks olid üles signinud neli inimest, minu rekord, panime jiba viienda ema paymentid ka sisse aga siis selgus et kaardil pole raha.. nagu ikka. Üksikema, isa oli narkar, emal oli väike poeg ja ise ta töödas 7x nädalas öösel circkle K. Ma ei vingu enam kunagi oma töö üle.. lgatahes liikusin siis edasi viimaste uste juurde ja eelviimase pere koer sai nende karjuvate laste parast paanikahoo ja hammustas mind jalast 😂. Midagi hullu ei juhtunud , selliseid aaju tuleb ikka ette, vähemalt palusid mul järgmine hommik tagasi tulla ja ostsid terve skwidsi seti ilma ühegi vastuväiteta haha 😀 kummaline et nii normaalne pere sellisesse kohta elama sattus. Neid sõna otsesesmõttes ümbritsevad narkomanid. Koputasin ühele uksele, mille avas ema beebiga, endal silmad täiesti pahupidi ja vänge suitsukanepisolgi haisu segu lendas näkku. Üks tore vanaema hoiatas veel, et ma teatud tänavatele ei läheks. Rikaste rajoonis kohtan jälle omamoodi peresid. Näiteks täna istusin ühe lesbipaariga, kellel oli adopteeritud tütar. Aga nad kutsusid teda Mikaeliks ja ütlesid takohta “he” ehk maitea kas nad tahtsid teda poisiks muuta voi midagi.. kuna ta oli kindlasti tüdruk.. jooksis paljalt seal ringi. Väga kummaline. Kohtasin ka palju Araabia emasid, kes mulle hunnikute viisi küpsiseid ja muud sööki kaasa pakivad. Üks pakkus mustateed piimaga, mis tekitas eriti koduse tunde :)))

Huvitavad usakad

Seitsmes nädal kokkuvõtvalt oli üks huvitav ja emotsionaalselt kõige raskem nädal. Valasin isegi paar pisarat suurest enese haletsusest haha 😆Nagu ikka, kui teistel on kolmas nädal kõige raskem siis mul on seitsmes.. sama nagu maratonil. Koigil on 30 km raske mul 37 😀 aga see selleks. Always keep in going. Ma isegi ei tea miks see oli raske, kuna tegelikult müüsin iga päev midagi ning kohtasin väga lahedaid inimesi. Kaks korda kutsuti isegi ment, kuna arvati et ma olen lapsevaras voi midagi sarnast. Politseid on õnneks sõbrad ja nendega alati lõbus. 

Laupäeva hommikul kohtasin väga väga huvitavat peret. Kell oli 8:30, kaks naist istusid õues. Esmalt paistsid nagu narkarid, ühel suits käes, teisel juuksed lillaks värvitud, millest pool oli kogemata näkku läinud.. istusin siis nendega maha ja minu suureks üllatuseks olid nad lasteraamatutest väga vaimustunud. Olin natuke segaduses kumb vanaema ja kumb ema on ega teadnud kelle poole pöörduda. Järsku saabus ka kolmas naine, tuli välja et see oli vanema naise “wife” ehk elukaaslane ehk sain aru et tegemist on lesbipaariga. Kui hakkasime payment plaani tegema, teatas vanem naine järsku, et ta ei saa hetkel otsust teha, kuna peab oma mehega rääkima. Siis ma ei saanud enam mitte midagi aru, kuna sekund tagasi nimetas ta rseda naist elukaaslaseks. Ühesõnaga tegemist oli sellise perega, kus oli kolm lesbi naist ja üks mees ja nad kõik olid omavahel suhtes. Lapsendasid veel neljakesi 5 last ja elasid oma onnikeses. Nende vahel on veel midagi abielulepingu sarnast sõlmitud. 😀 uskumatuid peresi leidub siin usas ikka. Sain neile raamatud ka müüdud lõpuks, loodetavasti ei tühista xd. 

Lõunal töötasin rikkurite ala õnneks. Sain jälle natuke annetusi haha. Üks mees oli eriti huvitav. Alguses tahtis mind ilmselt läbi sõimata, aga lõppes sellega et andis mulle 20$ ja 5 minutit hiljem sõitis autoga järgi, ütles et ava enda kott ja kallas mulle umbes kilo jagu münte kotti. :):):) teatas et esmamulje on kõige tähtsam, raamatuid tal pole vaja aga aidata tahab ikka hahah. 😀 sellel päeval oli üldse huvitav, palutinlausa kahe inimese poolt naiseks. Kui keegi tunneb et jääb vanatüdrukuks, siis tulge usasse, kuna kui higist ja niiskusest läbivettinud püstiste juustega mina neile nii peale läheb, siis mida veel teistest rääkida. 😀 aja ei saa mainimata jätta usakate meeletut koerte armastust, isegi telekas jäetakse mõnes peres tööle, et koeral igav ei hakkaks. :):) Nalja siin bookfieldil ikka saab. 

Üleüldse on põnev nii töötada kui päeva esimeses pooles oled vaeses rajoonis ja hiljem rikkurites. Isiklikult eelistan rikkaid, nendega on asi lihtne ja konkreetne. Rikkad kas saadavad su kohe pikalt, või leiad need erilised kes sinuga maha istuvad ja tõenäoliselt ostavad. Lisaks maksavad korraga kõik ära, mitte ei tee poole aastast maksegraafikut. Vaesematega saab see eest kohe maha istuda, raamatuid näidata, nad on kõigest niii vaimustunud, tahavad kohe osta ja kui asi maksmiseks läheb, siisküsivad “can you come back next month?” (Kas sa saad järgmine kuu tulla) voi “do you have a card or brochure?” (Kas sul on brošüüri). Või siis juhtub nii nagu eile, kui üks naine tahtis 130$ raamatut kolmeks makseks jagada ehk u 56$ kuus. Kui maksmiseks läks jooksis tuppa, tõi sokisahtlist 50$ ja vaatas suurte silmadega mulle otsa. Aga mida ma selle rahaga peale peaks hakkama.. ma ei saa ju iga kuu hakata tem juures 56$ võtmas kaima. 🤦🏽‍♀️😀 kaarti, tsekke ega muud nad ei kasuta, ainult sularaha. Ja nii see tehing katki jäi. 😀 ühesõnaga igav siin ei haka. Olen hakanud niiiii palju rohkem oma pere ja sõpru ja lähedasi väärtustama. Saan aru kuidas mul on elus ikka vedanud, et mu ümber nii toredad inimesed on. 

Ps! Eile üks hästitore pere, kellel polnud endal väidetavalt raha et booke osta, saatsid mind enda rikkurist vanaema juurde. Ta elab gated areas ehk alas kuhu saab ainult koodiga sisse. Olen seda varemgi teinud ja mone kohaliku auto järgi sizze sõotnud. Aga seekord on tegemist eriti suure ja lastest pulbitseva alaga, kus on spetsiaalselt suured väravad ja mis kõige lahedam, see pere andis mulle ilma küsimata selle värava koodi ehk ilmselt esmaspäeval lähen sinna hullu panema. Huvitav kaua aega võtab, kui esimene ment saadetakse haha 😀😀. 

7 nädal

Õues on jälle tornaadohoiatus ehk saan kiirelt natuke blogi kirjutada. Üks naine just loetles terve tänava lapsed mulle ette kaardi peal, nii et kogu kolme tunni töö sai 5 minutiga tehtud. Aitäh Doriin. :) Ühtegi majja mind rohkem sisse ei lastud, ilmselt olin liiga läbi vettinud, seega istun autos kuni suurem torm ära lõppeb 😀 aga nädal on olnud kiire ja tore. Emotsioonid käivad ikka üsna üles alla, aga tegelikult on tore. Mulle meeldib, et ei ole mingit uimerdamist ja aeg lendab iga päev. Avastasime just, et ainult viis nädalat on põhimõtteliselt jäänud. Uskumatu. 

Sellel nädalal vahetasime elukohta, ma kolisin Merilyniga ühe perfektsionistist mehe juurde. Natuke kahtlane on, näiteks ei tohi midagi laadima jätta, kui päeval tööle lähme. Õuna kott ei tohi kôögis olla. Prügi peab iga hommik välja viima, isegi kui seal on üks paber sees. :):) vähemalt hea odav elada siin. Kui tööst rääkida, siis need usakad ikka ei väsi üllatamast. Kes arvab, et Eesti on Aafrikas ja kes et Eesti on usa osariik. Aga eks see teebki asja huvitavamaks. Olen kohanud ka palju intelligentseid inimesi. Mõni 8 aastane paistab pealtnäha targem kui enamik täiskasvanud. On näha et haridus on siin väga oluline. Nii pònev on võrrelda vaesema sissetulekuga elanikke ja jõukamaid. Mida jõukamad on, seda olulisem enamasti haridus on. On ka erandeid, aga enamjaolt selline kogemus olnud. 

Nii huvitav, kui teismoodi see kõik siin päriselt on. Kui Eestis istusid vaikselt kontoris, keegi ei seganud ja tegid oma cycle ära. Siis päriselus tæhndab iga maha istumine enamasti seda, et kuskil beebi karjub, koer haugub või mõni päkapikk üritab eluees üle rääkida ja kõik oma raamatud ette lugeda. Mõni lihtsalt karjub, et tähelepanu saada. Kui koerad ka veel juurde panna, siis on neid raamatuid erit lõbus müüa. 😀 aga eks see on kõik normaalne. 😀parem lapsed, kui ajaloolased, kes peale igat lauset sulle 10minutit ilma pausideta lugusid pajatavad, kuidas täht A tekkis või et kogu ajalugu Kolumbuswst on puhas vale. Nalja saab ühesõnaga. 😀

Ps! Vabandan viiendat korda kui mu jutt kohati ebaloogiline on. Mul pole aega seda üle lugeda ja kirjutan seda enamasti nii, et pean kellegile vastama voi kedagi kuulama 😀 vähemalt on mul vabandus olemas. 

Pool tehtud

Uskumatu et jälle on pühapäev. Aeg läheb siin tõesti väga ruttu.. samas mulle sobib.  Nendel kellel siin aeg aeglaselt läheb on ilmselt tunduvalt raskem haha 😆.  Olen selle ajaga uskumatult palju õppinud. Olen koguaeg arvanud et mulle vahetusaastast, reisimisest ja kõikidest vabatahtlike laagritest piisab ja mingeid uusi avastusi väga ei tule.. aga kõik muutus kuni tulin raamatuid müüma. Üks kõik kes mulle kunagi peaks ütlema, et ta tegeleb müügitööga või käis ise raamatuid müümas, ma tunnen äàrmiselt suurt austusavaldust. Mäletan, kuidas sügisel elueest telia ja teiste müügimeeste eest ära jooksin, mõistmata, et need inimesed on seal seisnud üle 10 tunni ja võimalik et üle 400 inimese on lihtsalt teeselnud et neid pole olemas või põgenevad nagu neil oleks mingi haigus küljes. Ja ma ei mõista neid inimesi ka hukka, kuna ma olin ise täpselt samasugune ja ilmselt iga telia mees mõistab ka miks inimesed nii käituvad. Aga peale seda suve.. kui tean mis tunne see on kui saad ainult 13h järjest eisid, oled inimene kelle nägemisel inimesed teesklevad et neid pole kodus või lihtsalt ajavad minema, ilma sõnagi kuulamata.. peale seda ma luban, et ütlen vähemalt igale müügimehele, et hea töö ja paar head lauset nende suunas. 🙂 Need vähesed erilised, kes mu blogi loevad, palun tehke sama, kuna see üks hea sõna võib teha nende inimeste päeva. 

Müügitöö on üldse väga huvitav asi.. see kuidas emotsioonid üles alla käivad on uskumatu. Üks hetk tahaks maha istuda ja nutta, kuna tunned et koik usa emad vihkavad sind, teine hetk leiad maailma koige toredama pere ja mõtled et see on maailmaparim töö. 😀 ei oskagi nüüd seisukohta võtta. Hetkel arvan endiselt et see töö on minusugustele, kuna päevotsa tuleb ringi liikuda ja joosta. Kindel reziim istub mulle ka enamvahem, kuigi ole avastanud endas selle mugavama poole ka. Aegajalt tahaks küll selle kindla ajakava kuupeale saata ja teha mida hing ihaldab. Eriti kui näen hommikusöögile minnes hotellis õhinas lapsi, kes ei suuda ära oodata et lõbustusparki jõuda ja päev otsa karusellidega sõita. Või kui õues on 40kraadi varju, pea käib suurest palavusest ringi ja siis mom ütleb uksel, et nad ei saa mind 5minutit kuulata kuna neil on vaja Sea Worldi minna.  Vot sellistel hetkedel tahaks ka töö sinnapaika jätta ja sama teha. Aga ma ei tee, kuna see hea tunne mis õhtu, pühapaeva voi suve lōpus on, kui tead et andsid endast koguaeg 100% on uskumatult hea tunne. 😍

6 week

Puhapaev oli jalle paras hullumaja ja tormamine, aga siiski imetore! :) kolisime uude hotelli, mis on kordades parem kui eelmine. Meil on normaalne tekk! Ja hommikusoogis saame lisaks kellogsile ja saiale muna ja vahvleid teha! Ma vist pole ammu hommikusöögi pärast nii elevil olnud. 

Esmaspaev algas huvitavalt, läbi väikeste takistuste sain auto renditud (kaart jai hotelli, limiit polnud piisav, sobimatu pangakaart jaa muud asjad). Auto käes ja uhasin tööle, peale teist koputust saadeti mulle ment kaela. 😀nii tore politsei oli, raputas pead ja ei saanud aru miks keegi mind ohtlikuks peab. Rääkis mulle kogu oma eluloo ära, et saab kohe beebi ja puha. Kahjuks raamatuid ei suutnud talle maha müüa. Jätsin asja sinnapaika ja søitsin uude turfi. Väga mõnud on, veidi rikkam rajoon. Kohtasin ühte lahedat venepere, kes alles hiljuti siia oli kolinud. Kahjuks olid mõlemad vanemad töötud, nii et osta nad ei suutnud. Paar klienti sain siiski ka. Üks mees ostis lihtsalt sellepärast, et ta leidis et pingutan nii palju ja teine oli hasti armas vanaema, kes ostis oma lapselapsele matemaatika raamatud. Imestasin et see tehing làbi läks, kuna lapse ema tahtis mulle jalaga panna kui kuulis et “door to door salesman” on majas. 😅aga vanaema oli nii lahe. Tal oli trepikülge ehitatud toolist lift, mis liikus 1kmh. Tean seda selleparast et ta läks pangakaardile järgi. Aga nii armas pere. :) viimase koputusena laksin uhtede mustanahaliste juurde. Nii lahe ema oli. Isa polnud nõus senigi maksma nende raamatute eest, aga onneks mom ostis ikka laste raamatuid. 😀 

Paar tähelepanekut usakate juures. Peale minu vahetusaastat pole usas midagi muutunud. Inimesed raiskavad ikka sama palju. Hommikusoogil on meil naiteks iga ouna umber pandud toidukile. Koik noud on plastikust ja iga umber on kile. Poes on eraldi inimene kes asju kotti paneb ja selleasemel et kott tais panna, laheb viinamarja kobar uhte, kropsupakk teise ja voibolla healjuhul kolm muslibatooni pannakse samasse kotti. Õigemini- topeltkotti. Uks kott voib selle raske salvratikupaki all katki minna. Lisaks üllatab mind see kui noored usa vanad inimesed välja näevad. Olen mitu korda hakanud 70 aastasele raamatuid müüma, kuna arvn et ta 45-50.. tundub et sellel pulbrimunapudrul ja gmo puuviljade söömisel on omad plussid..😀

Tore nädalalõpp

Istun hetkel uhe usa pere garaazis, kuna tornaadohoiatus anti. Päris korralikult kallab ja nii kõvat äikest pole ma vist kunagi kuulnud. Tõid mulle isegi tooli ja rätiku haha. Kuna muud teha ei saa siis otsustasin nädala kokkuvõtte teha. Nädal oli väga super! Oli raskemaid ja kergemaid hetki, loodetavasti saab see rattaga sõitmise nali läbi ja saan homme auto endale 😀 usakas ei väsi üllatamast. Kes arvab et euroopa on soviet union ja kes arvab et estonia on usa osariik. Olen aru saanud, miks seda tööd kutsutakse “numbers game”. Mida rohkem mome näen, seda rohkem leian neid “buyereid”, kellele ei pea isegi selgitama mis need on vaid nad lihtsalt ostavad. 😀 on ka väga ehmatavaid emasi, kes uksele tulles on niiiiii sõbralikud ja sekundiga pööravad ära! Neid mul on õnneks vähe olnud. Aga see selleks. Tänane päev on huvitav olnud, üks mees üritas mind ära osta, et ma ta lapsele lapsehoidjaks tuleksin. Ei õnnestunud. Siis sattusin pee juurde, kes olid yfust tai õpilast hostinud. Kutsusid mind pühapäeval pitsaõhtule. Õhtul sain UCF (orlando ulikool) direktorida rääkdia, kelle uksele koputasin. Samuti ei väsi need usakad mind oma totrate vabamdustega üllatamast.. ühel oli kiriku pärast keelatud äriinimestega rääkida, teisel oli opp ja ta oli rahustite mõju all ega suutnud mõelda. Aga igatahes, täna on laupäev ja ma ei tea kas ma olen kunagi nii õnnelik selle üle olnud, et “homme on pühapäev” :D. Ma juba täitsa naudin seda tóöd aga see tunne, et saad olla tavaline inimene ekda ei vihata sellepärast, et kannad sinist tsärki, nimekaarti ja kannad kotti mthe s kohe reedavad, et üritad midagi neile maha partseldada. 😀 see on hea tunne. Pluss vahelduseks midagi muud peale võikude süüa on ka äärmiselt tore. :) ma ei tea mida ma siia kokku täpselt kirjutasin, ei jõua läbi lugeda, aga loodan, et on natuke loogiline jutt.