Kuu lõpp

Neljapäv oli nii tore. Hommik oli väga palav ja mägine ja veniv aga alates kella kolmest läks toredaks. Sattusin ühe mexi lere juurde, kus isa ainukt vatras kui oluline see hea haridus on ja kuidas tema ei viitsinud midsgi teha ja nüüd on truck driver. Lapsed olid hästi lahedad asjalikud, rääkisid kui head need advantage raamatud ikka on. Ja sinna ta läks, sain oma esimese kliendi päevas 😀 tavaliselt mul nii pole vedanud aga umbes 1 tund hiljem ostis üks ema minult explore ans learni. Tema lapsed olid nii targad, et ma lausa imestasin et ta ostis. Ükskõik mis küsisin kohe teadsid vastust 😂  ja siis mõtlesin et teen kiire tiiru ühe pere juures kuhu pidin tagSi minema. Vaatasin et isa autot pole ja et lasid mu üle. Mom jooksis õues koeraga nii et otsustasin ikka minna. Esimese asjana ütles et ta peab minema kohe. Seisime seal, selgitasin talle kaks minutit, tegin elu halvima müügikõne, mille peale mom ütles “kas ma saan krediitkaardiga ka maksta?”.. olin nii shokeeritud, et ainuke asi mis ma ütlesin oli “what?” .. ja kaks minutit hiljem oli klient kirjas ja naine kihutas minema. Selliseid õhtuid ma ootan väga veel haha 😀

Reede oli tore juba sellepärast et see oli reede. Ehk peaaegu laupäev. Hommikul väga inimesi ei näinud, aga päeva tegi paremaks üks lahe tädike Kim, kes kohe roomsalt sisse kutstus ja mle kohvi ja myslibatoone hakkas pakkuma. Ta oli 10 aastat õpetaja olnud. Kiitis raamatuid ja loetles terve tänava ette kes kus elab. Nii tore. 😀 säästis umbes tund aega mu päevast. Sellele järgnes umbes viis tundi tühjust ja koputamist ja mõningaid sitdowne. Päeva teises pooles läks asi jälle lõbusamaks. Vanaema Teri ostis oma tulevasele lapselapsele lasteraamatuid. Õhtulmjuhtus teine ime, sain peale kaheksat tuppa (enamik ei ava iseginust enam sellisel ajal) ja vanemad olid mõlemad õpetajad. Ema võttis enda algkooli klassile ühe explore and learni. Milline tore õhtu lõpp 😀

Laupäev oli üks eriti huvitav päev. Näigin palju peresid, sain palju maha istuda aga keegi midagi ei ostnud. Ühel oli ainult sula, teine avastas peale makse ära saatmist et tal on konto miinustest, :):) kolmas otsustas viimasel hetkel mehele helistada kes ei olnud nõus ja teisi ma ei mäleta. Aga õhtu, oi kuintore see oli. Saime helli ja merilyniga mäkkis kokku, tegime ühed friikad ja jäätise ja teadsime et homme on vaba päev! 🥰 pühapäeva veetsime Daytona beachil. Pühapäev on see akude laadimise päev, mis annab niii palju positiivset energiat uueks nädalaks. Saame nippe ja uusi trikke mida kohe katsetama minna. Saame palju rämpaunja normaalsemat sööki süüa. Nii tore :) 

Uus nädal

Kui nädala lõpp oli korralik katastroof siis algus oli väga tore. Kolisime hotelli, kus saame tasuta hommikusööki, mis on muidugi kellogs ja valge sai võiga.. aga vähemalt on tasuta. 😀 Pluss meil on bassein. Aga esmaspäeval pidin hommikul kohe autoparandusse sòitma, seal avastasin muidugi et võti jäi hotelli nii et sain sama targalt tagasi vändata. 😀 auto jäi sinna ja läksin tóöle. Uus turff mulle meeldib. Sain kohe hommikust peale sitdowne, kuigi kella 21 ni polnud veel midagi müünud. Nägin nii toredaid peresid, kes tegid tuju heaks. Viimaneklient oli kell 21:00 , nad kutsusid mu tagasi. No niiii armas pere, täpselt mu vahetusaasta pere koopia. Kuulsid mu auto loost ja lubasid kohe homme enda politseist sõpradele helistada ja Mike, pereisa, kohe uuris kòik seadused välja. Ostsid kolledzi prepi paki ka minult. 😀 

Teisipaeval sain kohe hommikul kliendi mis oli tore, see mees ise kirjutas veel, et tahaks neid osta. Eelmine õhtu saatis pikalt. 😀 Läksin siis hea tujuga tööle, sain väravatega úmbritsetud rikkurite alasse sisse aga üsna pea visati mind sealt välja 😀😀kuna seal tegelikult ei tohi töötada. Päeva peale kuumus tõusis päris kõrgele, 38 kraadi varjus, töötan praegu üsna mägist ala ja siis väntasin seal oma Walmarti rattaga. Eriti tore oli et sattusin vana golfi alale, kus olid ainult pensionärid. 25st majast oli ühes lastega pere. :):) aga õnneks leidsin uue parema aja ja se oli selline hea vaimne väljakutse.  Vähemalt mul on nüüd hea vedrustisega ratas. 😀 õhtul tuli äikese torm, hea jahutus. 😀 

Fakt mille avastasin see nädal, et ma pole vist terve elu jooksul niipalju higistanud kui siin. Kes suitsusaunas on käinud ja teab kuidas seal higistana hakkab siis täpselt selline ma olen 24/7 😂vapustav. Kolmapäev oli mõnes mõttes raskem, mõnesmottes kergem. Raske oli see et oues oli 39 kraadi ja 2h jooksul nägin 3 inimest kes olid uksikud pensionarid. Tore oli see et sattusin bioloogia õpetaja Artši ukse taha, kes kohe lahkelt pakkus mulle muffinit mida ta esimeat korda tegi oma naisele. Korralikud plönnid olid aga see oli lihtsalt nii armas ja maitse oli ka super. Ise ta paistis ka väga rahul olevat 😀lisaks ta veel  nimetas koikide majade elanikud ara kus on lapsed! 😂 vanuseid teadis ka. Ehk mu õhtu oli superlux. 😀

Auto

Pühapäev oli ilmselt üks bookfieldi meeldejaavamaid ja õpetlikemaid päevi. Hommikul pakkisime oma asjad kokku ja jätsime vana elukohaga hüvasti. Väga kurb ei olnud, kui aus olla. Aitas juba sellest vetsupaberiga põranda pesemisest. Läksime Sunday meetingule, kus saime poolaka sünnipäeva puhul kooki ja meile käis üks vanem mees rääkimas, kes ise 1974-1977 raamatuid müüs. Nüüd on doktor ja ajab oma äri. Käisime bowlingut ka mângimas, et tööst eemale saada. Õhtuks olime paar autot välja valinud ja läksime lähima ja näiliselt parima juurde. Kaks musta tulid, ühe, oli terverida kuldhambaid suus. Autol oli üks peegel otsast ära, aken oli natuke lapik aga muidu suuri vigu ei märganud. Läksime Everti ja Robertiga ja Evert ütles kohe et natuke kahtlane tundub. Aga kuna Roberti sõnul pidi see tavaline bookfieldi auto olema siis otsustasin selle siiski osta. Tehing käia sularahas, nr märgi võtsid ära ja teed läksid lahku. Õnneks tuli Evert ka minuga, sõitsime maanteemaksust tuimalt läbi kuna seal polnud kedagi kellele raha anda..ja u 800m hiljem jäi see auto seisma :):): evert õnneks oliüli rahulik, ma arvasin et see auto lendab õhku kuna selline kärsakas oli üleval. Seisime siis seal keset maanteed ja lootsime et keegi tuleb appi. Saime Roberti ka ōnnek kätte. Maantee abi märks meid, uuris ja kallas igast vedelikke sisse aga utles et auto on üsna katki omadega. Mehed kellelt auto ostaime ka enam ei vastanus. Kutsusime siis auto äravedamisteenuse, kes selle kohta viis, kus seda peaks parandada saama. Alguses tahsin selle sinna samasse jatta kuna aravedu ka maksis, aga siis sain aru et mul on voimalus see veel kuidagi maha müüa. Kogu selle nalja peale laks u 3h ja kogu pühapæev sai läbi 😀 pidin uue ratta ka ostma. Huvitav kas see on sw ajaloo kõige vähem vastu pidanud auto.. 😀Positiivne on see et uus ratas on vaga mugav ja elame nuud hotellis nadal aega, kus on tasuta hommikusook ehk akki saan ohtuks ka midagi votta😂 ja mu töötamise ala on ka kõvasti lähemal nüüd. 

Teine nädal

Teine nädal oli raske aga tore, kuna sain korralikult iseloomu kasvatada. Kui öeldakse et raamatumüük on nagu maraton, siis nii see100% ka on. Ainuke vahe võibilla , et maraton kestab kolm kuud. Kes on jooksnud, siis teab seda tunnet 30-37 km vahel, vot täpselt selline tunne on iga nädala keskel. Pühapäevad on need akudelaadimise päevad, mis annavad palju jõudu ja positiivsust uueks nädalaks ja tänumillele on ilmselt suve palju lihtsam üle elada. 

See nädal hakkasin kirja panema asju, mida ma hästi teen. Proovin ainult sellele keskenduda ja edasi liikuda ja maksimumi anda. 😀 neljapäeval sain Marthenit followma minna, mis andis palju motivatsiooni juurde. Reedel läksin uue hooga tööle, lubasin et ei mõtle peas kui halvasti ma midagi teen vaid hakkan rohkem sellele keskenduma mis hästi on. Toimis, kohe hommikul sain kliendi, kes ostis full skwidsi paki. :) ülejäänud päeva jooksin selles kõrbe kuumjses, kohtasin ainult toredaid inimesi japäev oli tore! :) mu lemmikinimesed on need kes ütlevad et nad ei saa rääkida kuna neil on kõne pooleli ja siis näen et neil on youtube lahti... 😀turf hakkab ka üha kaugenale jääma, nüüdseks sõidan kuskil 45-50 minutit tööle. Loodetavasti saan auto pühapäeval. Kell 8 kn juba 30 kraadi ja higi voolab. Aga laupaev oli tore. Kohtasin nii palju lahedaid peresid. Tootasin uhte tänavat mis oli täpselt nagu meeleheitel koduperenaistes, kõik naised teadsidnüksteist. Teises päevapooles töötasin väga vaest ala, kus uksed olid katki ja aknad kildudeks. Väga põnev oli :D koik pakuvad vett, jooksevad lausa jargi. Pluss laupaäeval oli garaazimüük paljude kodudes ehk inimesed ei saanud ära põgeneda kui ma oma bookbagiga sinna tormasin hehe 😀úlde kohtasin palju lahedaid inimesi.istusin perega kes di kasuta ühtegi vitamiini ega rohtu pluss nende majas polnud ühtegi nutisesdet. Lapsed olid nii rahul. Siis raakisin hiina paariga, kus mees ja naine olid mõlemad kõrval aga vabanduseks tuli naise poolt ikka et peab husbandiga arutama. Siis kohtasin nii lahedat lastega pere kus isa jooksis koos poegadega mööda tuba ringi samalajal kui mom raamatuid minult ostis. 😀 ja munlemmikmolukorrad on need kui hakkad õues perele raamatuid tutvustama ja siis tuleb mi gi undava puhuroga tänavakoristaja ja tiirutab maja ees edasi tagasi 20 minutit, pere ei saa sõnaginaru, ma olen minestamise äärel suurest pingutusest et kõvasti rääkida, raamatut hoida j aseda 45 kraadiat kuumjst taluda. Olen enamasti lihtsalt ära läinud, kui sisse ei soovita minna. Ja no need hiinlased, nendega on kõige keerulieem. Ükspere arvab siiamaani, et maolen euroopast tulnud õpetaja kes üritab teenust pakkuda ja neile koju òpetama minna. Misiis et selgitasin neile 25 minutit, kuidas need raamatut tulevad koju neile ja ma lähwn minema teise linna. 

Fun story ka siia lõppu. Laupäeviti on see päev kus käime nendes majades, kus teame et onnlastega pered ja töötame nö vana ala. tegin oma kaks uut turffi ära ja viimase tunni otsustasin enda kõige esimest turffi veel üle töötada. Kaks eximest koputust öeldi et nad ei soovi raamatuid, enne kui ma midagi isegi öelda suutsin. Maisaanud aru kust nad teavad, et ma üldse raamatuid müün. Läksin siis edasi, nägin et üks mom istub õues ja seal pidi pere olema, keda nagunii tahtsin külastada. See naine ütles sama asja. Küsisin siis kuidas ta teab et ma raamatuid üldse müün ...ja tuleb välja et sellel küla. Siin on facebooki gruop kus nad igast kõmu levitavad ning täpsemalt siis on minust selle küla kuulsus saanud. Kõik kirjutavad seal kuidas tüdruk suure koti ja rattaga käib ukselt uksele ja et ma olevat lapsori tegelikult. Kõik kes mind nevad peaksid kohe politsei kutsuma. Pidinära minestama kui seda kuulsin ja see algaelt tõsine mom irvitas järgmised 10 minutit selleüle. Tema võttis seda naljaga aga selliseid saikosi on siin ikka palju ja ma olen tõesti úllatunud. Ei julgenud enam viimased 30 minutit kuskile selles külas koputada.. 😀

2 nädal alaku

Nädala algus on tore olnud raske ja samas tore. Kõikidel sai kool läbi ja inimestel on puhkused. Koputan enamus ajast tühjasid uksi aga òhtul läheb juba okeimaks. :D minu hetke põhiklientuur on penskarid, kes ostavad minult 40€ piibli, kuna neil on minust kahju. Loodan et suve lõpuni piibleid müüma ei jää, muidu peaks järgmine aasta amishite juurde tööle minema. 😀 Aga isegi kui on raske päev, siis on iga päev keegi tore inimene, kes mu pâeva ja tuju heaks teeb! Ja tegelikult on see töö tore, just siis kui palavus tapma hakkab tuleb padukas ja äike. Just siis kui üle hakkab viskama lõppeb vihm ära. Koguaeg saab liikuda ega ei pea tühja passima. Pluss oi kui hästi see 20 tundi seisund juustuvõileib kell 1700 maitseb .. 😀

• 
  

Nädalalõpp

Mul oli üks väga huvitav nädal. Reedel käisin Robertit followmas ja sain aru kui valesti ma töötan. Kui ma jooksin enam vähem iga ukse läbi (va kui see oli täiesti maha jäetud) siis Robert küsis iga ukse peal ümber ole ate majade kohta ja võitis kõvasti aega sellega, et ei kiputanud pensionäride või üksikute inimeste uksi. Laupäeval proovisin kohe ka järgi ja hoidsin kõvasti aega kokku. Laupäev oli üldse väga huvitav päev. Kuni lõunani nägin väga vähe inimesi kuna KÕIK on puhkusel. Töötan endiaelt miljonäride ala. mõnel villal on suur aed ümber, kuhu door to door müüad on vist viimased inimesed kes sinna oodatud on. Tahtsin huvi pärast proovida ja sain sisse :D. Mingid väga väga suured koerad jooksid vastu, õnneks olid sõbralikud. Enamik pered keda nägin olid väga toredad ja lasid hea meelega sisse, kuna meeletult palav oli ja juu ma nägin siis sellne välja et saan kuumarabanduse kohe. Milleginpärast kõik aina korrutasin kui oluline on vett juua. Ühe vanamehega oli naljakas, elas seal oma villas ja ma ilmselt segasin ta püharahu aega ja nii ta siis käratas mulle et “NOT INTERESTED!” Ja virutas ukse kinni. Kogemata märkisin mapile valesti ja läksin uuesti sama ukse taha. Sellest sain ma muidugi alles siis aru kui ta uksele vihase näoga tuli, ma hakkasin automaatselt minema jooksma suurest ehmatusest. Selle pesle hakkAs ta minu üllatuseks naerma, kutsus tagasi ja andis 30$ tippi... isegi uuris kust ma pärit olen. Naljakas on see et iga teine inimene annab siin mulle tippi kuna ma teen seda tood. Kõik mu kliendid on ka vist selle pärast ostnud et neil on minust kahju. Üks tore mom ostis täna lihtsalt ühe sciense raamatu puhtalt sellepärast et ma lahkuks ta majast naeratusega.. :D selle raamatu eest ma vaga midagi ei saa aga äärmiselt armas. :D . Lasin nalja parast kella ja sain sisse 

Homme tuleb pühapäev - puhkepäev! 😍

Fun work

Copin siia mis olen kirja pannud: 

Sain oma teisie myygi. Vaga umber raakida veel kliente ei oska. Kardan et siis nad ei ostagi. Olen saanud kaks klientimillega peaksin rahul olema. Monipaev motlen kull et ma ei myygi mitte midagi voi et minust saab esimene sw ajaloos kes teeb koike magu peab ja ei muu midagi. Aga usaldan susteemi ja annan maksimumi et koik demod tais saada! :) koige raskem vb on see kui istud momiga 30 min ta kiidav ja noogutab ja koik niidid olemas ja siis utleb et kas mjl on business card. :):) ja isadega sitdownidon parimad kui ei ole tooli. Lihtsalt pystiseistes ragin ka myyn. Enda teise myygi tegin tapselt nii. 

11.06 hommik algas jälle tormamisega. Helli ja Merilin pidid ratast veel ostma minema ehk ma sain veidi varem alustada. 7:59 olin esimese ukse taga. Mul millegi parast hommikuti veab. Tabasin ühe vanamehe garaazi eest, näitasin talle püstinajal ruttu mis ma teen ja kuidas töötab (kuna eeldasin et ta nagunii ei osta) ja siis ta tahtis skwidsi explore and learni osta. Milline tore üllatus 😀. Jooksin edasi. Umbes 1,5 h hiljem sain ühe pereema kätte kelle uksele olun 3 päeva koputanud. Ta ütles küll et tal in väga kiire aga lōpuks selgus et ta homeschooling mom ja ostis minult mitu raamatut. 😀 

panin aga edasi. 12 läksin uude alasse ja kohe esimene inimene oli nii tore kuuba naine kes utles et tal pole raha aga ta muidu ostaks juba minu parastneid raamatuid. :D  päeva teises pooles oli äikese torm. Üks vanatädike keeldus mind enda juurest ara laskmast sellise ilmaga. Pidin valetama et elan seal samas ja lähen. Nii armas naine oli. Siis istusin ühe vaese mustanahaliste perega, nende majal oli ukselingi asemel auk ja peres oli 8 last. Isale paistis asi väga meeldivat aga hetkel ei ostnud. Nende naabrid olid mexid kelle uksele koputasin kogemata teist korda. Sellepeale pereisa andis mulle 5$ kuna tema arust teen ma koige kohutavamat tööd ja ta mõtles et kui ma oleks ta tütar siis ta tahaks ka et keegi annaks talle tippi xd. Edasi suuri seiklusi ei juhtunud. Mu lemmikkliendid on ikkagi need kes alguses teesklevad et ei saa midsgi aru ja siis kui ma vait ei jää hakkavad naerma, kuna saavad aru et nad ei oska teeselda ja jäid vahele 😀

12.06

Kolmapäev oli see päev kus sain näha mis vahe on töötada rikkas ja vaesemas vaeses piirkonnas. Alustasin vaesemast. Sisse saada on lihtne, inimesed on enam vähem sõbralikud. 12 ajal sai mul turf otsa ehk pidin sõitma 20 min edasi. Minu ullatuseks sattusin miljonäride piirkonda. Esimesel uksel aeti kohe minema. Edasi muutusid inimesed juba sõbralikumaks. Rikka piirkonna eest on nii paljud hoiatanud, et seal on vaga kurjad inimesed ja võimatu sisse saada.  Ul vist vedas, mul olid täitsa toredad. Kedagi väga kodus muidugi ei olnud päeval. Sattusin ühe vana naise juurde kes palvetas minu eest, et ma tuppa saaks. Tema arvates oli tegemist väga ebaviisaka piirkonnaga, kus inimesed mõtlevad ainult enda peale. Otsustasin edasi minnaja loota, et leian selle õnneliku pere. Leidsin äärmiselt ilusa häärberi ja läksin sinna koputama puhtalt selle pärSt, et uksest sisse näha. Minu üllatuseks tuli uksele vanamees Walter, kellelon oma suur auto firma usas ja ostsi minult kõig lambisema asja - kokaraamatu. Maksis sulas ja ütles, et tagasi pole vaja. Ilmselt tal oli minust kahju, kuna vihma sadas.. 😀 tuju oli hea, mis siis et järgmised kaks tundi kuskile sisse ei saanud. Õhtul istusin ühe laheda gei paariga, kes olid lapsed adopteerinud. Ei suut ud neile seti maha müúa, aga tore oli ikka. Enne vaesesse turffi tagasi sõitmist otsustasin teha veel viimase koputuse. Vedas et tegin, kuna tänu sellele sai üks pere matemaatika raamatute võrra õnnelikumaks. :) Väntasin siis tagasi vaesesse turfi, käisin neid peresid veel läbi kuhu lubasin tagasi minna.   Ühel naise, oli kolm autistist last, aga ost jäi katki kuna ta tahtis 3 makset teha aga ta kasutas ainult sularaha. Ei krediitkaarti, ei debt kaarti ega tsekke. Midagi uut. Aga suurim vahe rikaste ja vaeste vahel on ilmselt raha. Vaestega läheb alati kauem ja enamus ei osta. Rikkad enamus ei lase sisse, aga kui lasevad siis enamasti ostavad ka. 

13.06 

Rikaste rajoon on vaga huvitav. Sinna joudmiseks läheb mul iga päev umbs 40minutit. Naljakas, et enamiks inimesi kes nendes villades elavad on vanurid. Kaks inimest hiiglaslikus majas.. pealtnäha ilus aga sisse minnes saad aru kui õnnetud need inimesed seal on. Kuigi on ka erandeid. 😀kohtasin ka palju lahdaid inimesi. Näiteks üks mees lihtsalt naeris kui ma läbivettinuna ta uksele tuli ja ütles im sorry. Siis kohtasin ühte puuvilja meest kelle aed oli täis mangosid, ananasse ja mandariine. Siis kurja homeschoolingu isa kes alguses hakkas peaaegu karjuma mu peale, aga peael väikest vestlust miks ma seda tóöd teen ta isegi naeratas ja ütles good luck.  xD  Leidsin ka kaks lahedat klienti. Esimene tuli eriti ootamatult. Üks üksik naine, ühtegi last ei ole, aga tahtis oma onutütrele kingi teha. Teine oli üks lahe austraallane, kes oma 3 aastasele tütrele raamatuid tahtis. Muidu oli lahe päev. Enamus  ajast sadas padukat nii, et mu ratas oli pedaalideni kohati vee alla. Sellised äikese tormid meil siin ongi. 😀

.

3 päeva ja 1 pühapäev

3 paev ja esimene sunday

Kolmas päev algas hästi. Esimene koputus oli kohe sitdown (ehk istusin perega maha ja sain raamatut näidata). Sitdowne ideaalis tahaks päevas 16 saada, meetingutel soovitati 13. Igatahes esimene pere oli hästi tore, Chris oli erivajadustega laste õpetaja ja Liza Disneylandi kokk. Kohe kui seal lõpetasin algas full padukas. Laksin järgmise uksetsha, kus olid mustanahalisedd , saime nii hasti labi ja utlesid et tuleksin kell 6 tagasi. See muidugi oli viga.. 😀siis koputasin, jain tormi katte kaks korda. Siis istusin ühe mehega 1h peaaegu, kuna ta pidi ostma, ostis emaili ja siis otsustas et ta ei saa ikkagi, kuna tal on pangaarvel 10$. :):) siis vahemalt kAheksa inimest palvetasid minu eest. Üks proovis piibleid isegi müüa. Aga iga ei pidi jahile lähemale viima, nii et alla ei anna. :D tahaks juba esmaspäeva, et jooksma hakata. Oi ja teate kui hästi see võileib kell 17:00 maitseb, mis siis et nautimiseks aega väga pole. Pluss selle töö juures on lahe see, et näeb nii palju erinevaid peresid ja kodusid, nii et saan enda peas ilusa kujutluspildi luua, millist kodu tulevikus teha. :) pluss tööpäevad lähevad meeletult ruttu, kohati on tunne, et aega jääb liiga väheks. Oi ja õhtul koju jõuda on nii tore tunne, isegi kui oli null müük. :) 

Pühapäeval pidime ikka samal ajal ärkama, mis siis et on vaba päev. Sättisime valmis ja läksime pesumajja pesu pesema. Õnneks perepoeg viskas meid ära. Sealmpesumajas oli päris huvitav, keegi masinat tööle panna ei osanud ja kõige pealt panime üldse riided kuivatisse, mitte pesumasinasse. Aga its okay. :D kui pesu pesi käisime Panera breadis, sain lõpuks oma cheese bagelsit creme cheesiga. :)). Väga nostalgiline. Siis tōime pesu ära ja läksime kõrvale poodi. Sealmoli puuvilju! Ausslt me keegivist pole kunagi nii õnnelikud olnud puuvilju poes nähes, võibolla ainult Arteki laagris kunagi, kui meil lubati puuvilju vaadata, kuna ostmine pidi liiga ohtlik olema. Aga igastahes ma ei tea kas kirjutasin, aga meie kodupoes Walmartis on ainult konservpuuviljad. :):) 

Siis korjasid Robert ja Marthen meid peale ja sõitsime pühapäevasele meetingule, umbes 30 minuti kaugusele. Saime jälle natuke motivatsiooni juurde, tegime mänge ja käisime Lilys on the Lakes söömas. Söögikoht lõhnas nagu lapsepõlv. TekitS nii mõnusa tunde. Pärast läksime Walmarti, kus veetsime ikka päris kaua aega. Ostsime nädala toidu ära ja sõitsime koju. Meil Helliga on junk fiod day, ehk ostsime kaneelirulle, muffineid ja mac and cheese. :D see päev oli üldse væga mõnus, saime jälle kinnitust ja jõudu, et see on okei kui ei müü veel. Kune ükski manager ei müünud esimesed kaks nädalat põhimõtteliselt midagi.:D ehk ma peaks oma esimese müügi üle teisel päeval väga õnnelik olema. 

Esimene müük

Hommikul käisime ruttu pesemas ja tormasime hommikusöögi kohta. Ratast meil eilse tormi tõttu saada ei õnnestunud, seega pidime jala minema. Sõime Subways ühe korraliku võiku, joonistasime papermapi valmis ja tormasime edasi. Pidime RBMB s uuesti käima ja dokumendid võtma. Edasi police officisse kust pidime vajalikud paberid saama enne city halli minekut aga politseist öeldi, et enne peame city halli minema. Eks me siis läksime. Saime paberid ja saatsid meid tagasi politseisse. Andsime sõrmejäljed ja läksime jälle city halli, et lõpuks see tööluba saada. Kell oli juba varsti 12! Kõigil oli juba elevus sees, et saame kohe müüms minna, aga siis teatas muidugi city halli tädike, et meil on kõigil mingit dokumenti vaja. Ma ei saanudki aru mida ta ajas, aga peale pikka jauramist saime õnneks korda. , voi noh, luba ei saanud aga metege.ikukt ei tootagi selles linnas nii et its okay. 😀aga sellega meie seiklus ei loppenud. Laksime walmarti ratast ostma ja muidugi koigepealt otsis see mehike meile ratast 30 min laost, siis maksma minnes mu kaart ei tootanud ja lopuks kui minema sain ja esimese ukse juurde jõudsin, tuli ment ja raakis minuga 38 minutit, hoiatas igasuguste röövlite eest ja pidin tõestama kes ma olen. Jumal tänatud et pass kaasas oli. Nii ja minu esimene koputys läks tegelikult väga hästi. Tekst oli täiesti peas, tegin kõike nii nagu õpetati jne. Sain isegi demo tehtud. Kokku sain rääkida väga paljude inimestega, siin on väga palju vanureid. Iga teine maja. Kohtasin igast lahedaid inimesi, näiteks uks naine oli vangla arst. Siis nägin meest, kes müüs ise kunagi neid raamatuid ja siis istusin ühe homeschoolert kellele hullult meeldis aga siis ta ikka ei tahtnud. Arengu ruumi on kõvasti :D 

Teine päev oli natuke raskem. Hommikul käisime Subways nagu ikka, sama tore mehike tegi meile võikud valmis ja saime lugema ja sooma minna. Marthen helistas et peame permitit tegema minema ehk saime täna ka hiljem alustada. Õues on meeletult palav ja vaatamata sellele et joon päevas kaks pudelit vett, käin ikka 2 korda vetsus. Vee kadu on viat väga suur ikka. Momid jagavad lahkelt oma pudeleid ka mulle õnneks. Täna esimesed 7 tundi koputasin tühje uksi või pensionäride majasid. Kohati oli tunne et siin ongi ainult vanurid.. aga õnneks päris nii ikka pole. Päeval nagu ikka tuli full torm ja padukas. Kiiver läks puruks, map lendas graavi ja kui seda päästma läksin lendas ratas tuulega ümber ja läks ka katki! 😂 õnneks üks tore mehhiklane aitas mind. Nii tore et selliseid inimesi on. Sõitsin edasi, koputasin, sain sõimata xd ja läksin edasi. Nägin ikka päris kohutav välja :D, juuksed igas suunas püsti, kaart vettinud, riided läbi märjad ja rääkida ka ei osanud. Aga always go to the next door. Järgmine pere lasi sisse, kuna neil oli minust kahju. Tahtsid mind pasta bolognese ja värske mahlaga kostitada, aga kahjuks mul ei olnud sellels aega. Väga ahvatlev oli küll. Näitasin ara mis mul on ja läksin edasi. Mitu kümend tühja ust ja lõpuks sain sisse. Ema polnud aga poeg ja isa olid. Nad hakkasis juba ostma, aga siis tuli ema kes teatas et neil juba on ned kõik. Ja olidki! Sain vähemalt tema tagasisidet küsida ja ta saatis mind enda õe juurde. Juanita Cruz. Temast sai minu esimene klient! :) 

Ps! Ma pole mitte kunagi nii rasket (vaimselt) tööd teinud. Ikka kõvasti alahindasin seda üritust. Aga alla ma ei anna :D 

Üks päev enne tööd

05.06 viimane paev enne tood

Hommik algas varakult, kell 4:45 ajasime end maast lahti, vōtsime oma kolm asja ja jagunesime autodesse. Enne ajasin hotelli mehikesega veidi juttu ning elevus sees aina kasvas. Uskumatu et see aeg on käes ja juba homme teen oma esimesed koputused. Nüüd on see aeg kui tuleb tugev olla ja mitte sekundikski alla anda. 

Sõit oli nii mõnus. Loodus vaheldus igassr state jōudes, õues oli mõnus pilvine ja mägine ning tekitas täpselt selle sama mõnusa tunde, mida Videviku raamatu lugemine. Kuulsite õigesti, Videviku raamatu.. aga ilmselt te kõik vähesed kes seda blogi loevad teavad mu suur armastust selle raamatu vastu :D pluss kogu see ühiskond meenutab siin mulle vahetusaastat ja see on toesti maailmaparim tunne! :)  Tänu sellele

Tundele kasvab minus tahe juba raamatuid müüma minna aina enam. :) 

Kohale jõudsime kella 19:00 ajal. Läksime otse meie RBMBsse, kus meid võttis vastu selline vanemapoolne mustanahaline mehike. Elame ta väikses aiamajakeses, mis on umbes sama suur kui me kodu vannituba, aga its okay. Vahemalt on vets ja külmkapp olemas :D. Igatahes viskasime ruttu asjad tuppa ja kihutasime edasi. 13h sõitmist annab mulle palju motivatsiooni juba homme töötada ja liikuda. Sõitsime kella 21ni ja viisime kõiki nende ajutistesse ööbimiskohtadesse, õues möllas mingi sajandi torm. Eesolevale autole lendas puu peale näiteks.. õnneks autojuht jäi terveks. Me tegime kiire Walmarti tiiru, Marthen tõi meid koju, pesime tegime homseks söögi ja magama. Homme algab esimene tööpäev, nii põnev!! :) 

Saleschool 2

2.06. 

Teine paev. Ma olin jalle kell 6 uleval ja sain müügikõnesid lugeda. Kuna enne ju liigutada ei tohi.. :D molemad vaatasime kella lati manageriga. Kumb jousb enne,,? Haaah mina xd

Teine paev oli isegi lahedam kui esimene. Nuud teadisn umbes mis mind ees ootab. Selle paeva võistluseks olid door demod ehk siis uksel raamatu näitamine. Päeval jooksime kuuma päikese all, harjutasime, olime meetingul ja sõime võikut. Õhtul mul vedas sain Dan Moorega (sw ajaloo üks tähtsamaid mehi) approachi ja door demo harjutada! Nii tore vanamees :D 

Enne magama minekut tegime veel orgi meetingu kus selgitasime päeva võitja välja. Minu üllatuseks ma võitsin. Tegin ainult 36 demo ja millegi pärast olin kindel et see on väga vähe. Tuli välja et teistel oli veel vähem. Sain 5$.

Järgmised päevad läksid samamoodi, meetingud ja harjutamised ja jooksmised. Viimasel päeval (4.06) saime enda roommated teada, kellega terve suvi koos elama hakkame. Me Helli ja Merilyniga pere veel ei saanud, kuna meie hostil tekkisid mingid isiklikud probleemid, miks ta ei saanud meid enda juurde võtta. Ei ole hullu. Õhtul oli veel viimane suur meeting, käisime viimast korda Taco Bellis ja pakkisime kiiruga asjad kokku. Homme hakkame juba 5 hommikul sõitma, kuna Orlandosse jõudmine võtab meil umbes 11-13 tundi aega. Kui veab, saame homme juba tunnikese koputada, kui ei siis ülehomme. Nii põnev aga samas nii hirmus. 😅

Ma ei kujuta ette kui palju mul aega kirjutamiseks jääb nüüd, aga üritan kord nädalas siia ikka kirjutada. :)