esmaspäev, 15. juuli 2019

Pool tehtud

Uskumatu et jälle on pühapäev. Aeg läheb siin tõesti väga ruttu.. samas mulle sobib.  Nendel kellel siin aeg aeglaselt läheb on ilmselt tunduvalt raskem haha 😆.  Olen selle ajaga uskumatult palju õppinud. Olen koguaeg arvanud et mulle vahetusaastast, reisimisest ja kõikidest vabatahtlike laagritest piisab ja mingeid uusi avastusi väga ei tule.. aga kõik muutus kuni tulin raamatuid müüma. Üks kõik kes mulle kunagi peaks ütlema, et ta tegeleb müügitööga või käis ise raamatuid müümas, ma tunnen äàrmiselt suurt austusavaldust. Mäletan, kuidas sügisel elueest telia ja teiste müügimeeste eest ära jooksin, mõistmata, et need inimesed on seal seisnud üle 10 tunni ja võimalik et üle 400 inimese on lihtsalt teeselnud et neid pole olemas või põgenevad nagu neil oleks mingi haigus küljes. Ja ma ei mõista neid inimesi ka hukka, kuna ma olin ise täpselt samasugune ja ilmselt iga telia mees mõistab ka miks inimesed nii käituvad. Aga peale seda suve.. kui tean mis tunne see on kui saad ainult 13h järjest eisid, oled inimene kelle nägemisel inimesed teesklevad et neid pole kodus või lihtsalt ajavad minema, ilma sõnagi kuulamata.. peale seda ma luban, et ütlen vähemalt igale müügimehele, et hea töö ja paar head lauset nende suunas. 🙂 Need vähesed erilised, kes mu blogi loevad, palun tehke sama, kuna see üks hea sõna võib teha nende inimeste päeva. 






Müügitöö on üldse väga huvitav asi.. see kuidas emotsioonid üles alla käivad on uskumatu. Üks hetk tahaks maha istuda ja nutta, kuna tunned et koik usa emad vihkavad sind, teine hetk leiad maailma koige toredama pere ja mõtled et see on maailmaparim töö. 😀 ei oskagi nüüd seisukohta võtta. Hetkel arvan endiselt et see töö on minusugustele, kuna päevotsa tuleb ringi liikuda ja joosta. Kindel reziim istub mulle ka enamvahem, kuigi ole avastanud endas selle mugavama poole ka. Aegajalt tahaks küll selle kindla ajakava kuupeale saata ja teha mida hing ihaldab. Eriti kui näen hommikusöögile minnes hotellis õhinas lapsi, kes ei suuda ära oodata et lõbustusparki jõuda ja päev otsa karusellidega sõita. Või kui õues on 40kraadi varju, pea käib suurest palavusest ringi ja siis mom ütleb uksel, et nad ei saa mind 5minutit kuulata kuna neil on vaja Sea Worldi minna.  Vot sellistel hetkedel tahaks ka töö sinnapaika jätta ja sama teha. Aga ma ei tee, kuna see hea tunne mis õhtu, pühapaeva voi suve lōpus on, kui tead et andsid endast koguaeg 100% on uskumatult hea tunne. 😍

1 kommentaar: