Möödunud on nädal täis harjutamisi ja erinevaid väljakutseid. Nädala alguses leppisin kokku 6 approachi harjutamise kohtumist, kuid reaalselt toimusid neist 4. Alati tuleb ikka varuga kokku leppida.. :D Aga tänu sellele, et osad alt ära hüppasid, leidsin uue lahenduse ning nüüdsest käin iga hommik empsi juures ja loen talle ära õpitud müügikõne ette ning ta teeb omapoolsed parandused. Kui nii suveni välja lasen, peab ju ometi tekst laitmatult pähe jääma. Hetkel olen nädal aega seda rakendanud.
Nädala esimese harjutamise tegin SW meetingul Markusega. Tekst läks sassi, närv oli sees ning lisaks kõigele olin täielikus unevõlas enda pagari öötöö pärast. Aga õppisin palju. Pean õppima vabamalt seisma, najatuma vastu seina, rääkima rahulikult ning kuulama teise inimese vastuseid. Tegime erinevaid situatsioone läbi ja mõistsin taas, et objectionid (vastuväited) tuleb laitmatult selgeks õppida!
Teisipäeval pidi olema kaks kõneharujutamise kohtumist, kuid mõlemad jäid ära kahjuks. Harjutasin siis autos ise endaga. Kolmapäevaks olin samuti kaks kohtumist nädala alguses kirja pannud, nendest jäi õnneks ainult üks ära. Teine toimus! Saime kokku Isku soovitatud First Yeariga (kes läheb ka esimest korda müüma), Kristo Hokkonenniga. Samuti oli väga kasulik. Tegime korda mööda kõne läbi ning Kristo suutis hästi rolli sisse võtta ning hakkas mind erinevate objectionitega pommitama, miks ta neid raamatuid näha ei taha. Sain taas kinnitust, et harjutada on veel palju. Leppisime Kristoga kokku, et hakkame kord nädalas harjutama ja igaks korraks õpime 3 objectionit ära ja proovime läbi.
Neljapäeval olin harjutamise kokku leppinud Karl Henriga (Kaljus), taas Isku soovitusel. Erinevalt Kristost, ei olnud ma temaga isegi telefonis rääkinud, ainult läbi facebooki. Ma polnud kindel isegi milline ta välja näeb! Kõhus keeras korralikult kui TTÜ poole suundusin, kus me kokku pidime saama. Reaalsuses oli jälle sama nagu ikka - muretsemiseks poleks põhjust olnud. Karl oli äärmiselt tore ja muutis õhkkonna vabaks. Tundsin nagu oleksime vanad tuttavad. Approachi oli siiski väga ebamugav harjutada, mitte Karli pärast, vaid lihtsalt. Raske on pingsalt kellegile silma vaadata, pilku ju pöörata ei tohi. Vastuväited polnud mul ka veel õpitud, seega jooksin kohe peale esimest approachi lühisesse. Aga õppisin palju. Karl õpetas mind lõdvemalt seisma ja andis nippe, kuidas uksepeal kohe momiga paremini sidet luua. Neid nimetatakse "ice breakeriteks". Näiteks kui näitad kaardilt kus Eesti on, soovitas Karl kohe lisada: "If you look very,very close, you can see my mom waving at you". :) Et sellised laused pidid pingeid maandama ning emad sõbralikumaks muutma. Tunnike harjutasime ning tormasin edasi SW kontorisse, kus tutvusime Helli ja Lauraga raamatutega, mida me suvel müüma lähme. Tõsti lahedad raamatud! Kahju, et mul väiksena neid ei olnud. Kaua vaadata ei saanud, pidin edasi tööle tormama. Õhtupoole sain meili, et mu SW kontori uksekiip on kohal, nii et ajasin jalad alla ja läksin peale Sportlandi kiibi järele. Jooksin seal nagu peata kana ringi, kuni lõpuks üks tuttava näoga noormes, Oskar (Koha), tuli abi pakkuma. Pärast pikka otsimist, leidsime kiibid kahe peale üles. Jäime sinna pikemalt rääkima, ta andis mulle nippe mida suvel rakendada ja muljetas oma esimesest suvest. Nii põnev oli! Ta soovitas näiteks teha exceli tabeli, kuhu märgin üles kõik inimesed kellega hakkan kogu müügikõne läbi harjutama + sinna lisan ka kommentaarid ja nõuanded, mida mulle öeldi. Oskar tegi mulle ka uue väljakutse - teha 10 võõra inimesega tänaval selfie. Mõeldud tehtud - taganeda enam polnud võimalik. :D Kontorist lahkudes hakkasingi suvalistelt ettejuhtuvatelt küsima, kas nad oleksid nõus minuga pilti tegema. Kohutav ülesanne, aga tehtud ta sai! :D
Reedel toimus nädala viimane harjutamine, see kord Lisbethiga. See oli väga-väga kasulik. Sain nii palju nippe ja nõuandeid, et lahusin terve posu täiskirjutatud märkmepaberitega. Pean meeles pidama, et ma ei eiraks ühtegi lauset, mida ema uksel ütleb. Alati nõustun ning lähen kõnega edasi. Teiseks pean jälgima, et seisakisn lõdvalt ja vabalt - mida on kõik vist seni mulle öelnud. Kolmandaks soovitas Lisbeth nimetada kahe naabri nimed niisama ning alles kolmanda naabri nimetamisel lisada ka väike kirjeldus, mis tema juures põnevat oli. A la: "rääkisin juba Suzyga kõrval majast, Tiinaga vastas majast ja Annaga palkmajast, kellel on muide koogi kohvik siin samas külakeses."
Ühesõnaga oli väga produktiivne nädal ning olen valmis uut nädalat vastu võtma. Ehk muutub kunagi kõnede läbitegemine ka mugavamaks. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar