Esimene müük

Hommikul käisime ruttu pesemas ja tormasime hommikusöögi kohta. Ratast meil eilse tormi tõttu saada ei õnnestunud, seega pidime jala minema. Sõime Subways ühe korraliku võiku, joonistasime papermapi valmis ja tormasime edasi. Pidime RBMB s uuesti käima ja dokumendid võtma. Edasi police officisse kust pidime vajalikud paberid saama enne city halli minekut aga politseist öeldi, et enne peame city halli minema. Eks me siis läksime. Saime paberid ja saatsid meid tagasi politseisse. Andsime sõrmejäljed ja läksime jälle city halli, et lõpuks see tööluba saada. Kell oli juba varsti 12! Kõigil oli juba elevus sees, et saame kohe müüms minna, aga siis teatas muidugi city halli tädike, et meil on kõigil mingit dokumenti vaja. Ma ei saanudki aru mida ta ajas, aga peale pikka jauramist saime õnneks korda. , voi noh, luba ei saanud aga metege.ikukt ei tootagi selles linnas nii et its okay. 😀aga sellega meie seiklus ei loppenud. Laksime walmarti ratast ostma ja muidugi koigepealt otsis see mehike meile ratast 30 min laost, siis maksma minnes mu kaart ei tootanud ja lopuks kui minema sain ja esimese ukse juurde jõudsin, tuli ment ja raakis minuga 38 minutit, hoiatas igasuguste röövlite eest ja pidin tõestama kes ma olen. Jumal tänatud et pass kaasas oli. Nii ja minu esimene koputys läks tegelikult väga hästi. Tekst oli täiesti peas, tegin kõike nii nagu õpetati jne. Sain isegi demo tehtud. Kokku sain rääkida väga paljude inimestega, siin on väga palju vanureid. Iga teine maja. Kohtasin igast lahedaid inimesi, näiteks uks naine oli vangla arst. Siis nägin meest, kes müüs ise kunagi neid raamatuid ja siis istusin ühe homeschoolert kellele hullult meeldis aga siis ta ikka ei tahtnud. Arengu ruumi on kõvasti :D 

Teine päev oli natuke raskem. Hommikul käisime Subways nagu ikka, sama tore mehike tegi meile võikud valmis ja saime lugema ja sooma minna. Marthen helistas et peame permitit tegema minema ehk saime täna ka hiljem alustada. Õues on meeletult palav ja vaatamata sellele et joon päevas kaks pudelit vett, käin ikka 2 korda vetsus. Vee kadu on viat väga suur ikka. Momid jagavad lahkelt oma pudeleid ka mulle õnneks. Täna esimesed 7 tundi koputasin tühje uksi või pensionäride majasid. Kohati oli tunne et siin ongi ainult vanurid.. aga õnneks päris nii ikka pole. Päeval nagu ikka tuli full torm ja padukas. Kiiver läks puruks, map lendas graavi ja kui seda päästma läksin lendas ratas tuulega ümber ja läks ka katki! 😂 õnneks üks tore mehhiklane aitas mind. Nii tore et selliseid inimesi on. Sõitsin edasi, koputasin, sain sõimata xd ja läksin edasi. Nägin ikka päris kohutav välja :D, juuksed igas suunas püsti, kaart vettinud, riided läbi märjad ja rääkida ka ei osanud. Aga always go to the next door. Järgmine pere lasi sisse, kuna neil oli minust kahju. Tahtsid mind pasta bolognese ja värske mahlaga kostitada, aga kahjuks mul ei olnud sellels aega. Väga ahvatlev oli küll. Näitasin ara mis mul on ja läksin edasi. Mitu kümend tühja ust ja lõpuks sain sisse. Ema polnud aga poeg ja isa olid. Nad hakkasis juba ostma, aga siis tuli ema kes teatas et neil juba on ned kõik. Ja olidki! Sain vähemalt tema tagasisidet küsida ja ta saatis mind enda õe juurde. Juanita Cruz. Temast sai minu esimene klient! :) 

Ps! Ma pole mitte kunagi nii rasket (vaimselt) tööd teinud. Ikka kõvasti alahindasin seda üritust. Aga alla ma ei anna :D 

Üks päev enne tööd

05.06 viimane paev enne tood

Hommik algas varakult, kell 4:45 ajasime end maast lahti, vōtsime oma kolm asja ja jagunesime autodesse. Enne ajasin hotelli mehikesega veidi juttu ning elevus sees aina kasvas. Uskumatu et see aeg on käes ja juba homme teen oma esimesed koputused. Nüüd on see aeg kui tuleb tugev olla ja mitte sekundikski alla anda. 

Sõit oli nii mõnus. Loodus vaheldus igassr state jōudes, õues oli mõnus pilvine ja mägine ning tekitas täpselt selle sama mõnusa tunde, mida Videviku raamatu lugemine. Kuulsite õigesti, Videviku raamatu.. aga ilmselt te kõik vähesed kes seda blogi loevad teavad mu suur armastust selle raamatu vastu :D pluss kogu see ühiskond meenutab siin mulle vahetusaastat ja see on toesti maailmaparim tunne! :)  Tänu sellele

Tundele kasvab minus tahe juba raamatuid müüma minna aina enam. :) 

Kohale jõudsime kella 19:00 ajal. Läksime otse meie RBMBsse, kus meid võttis vastu selline vanemapoolne mustanahaline mehike. Elame ta väikses aiamajakeses, mis on umbes sama suur kui me kodu vannituba, aga its okay. Vahemalt on vets ja külmkapp olemas :D. Igatahes viskasime ruttu asjad tuppa ja kihutasime edasi. 13h sõitmist annab mulle palju motivatsiooni juba homme töötada ja liikuda. Sõitsime kella 21ni ja viisime kõiki nende ajutistesse ööbimiskohtadesse, õues möllas mingi sajandi torm. Eesolevale autole lendas puu peale näiteks.. õnneks autojuht jäi terveks. Me tegime kiire Walmarti tiiru, Marthen tõi meid koju, pesime tegime homseks söögi ja magama. Homme algab esimene tööpäev, nii põnev!! :) 

Saleschool 2

2.06. 

Teine paev. Ma olin jalle kell 6 uleval ja sain müügikõnesid lugeda. Kuna enne ju liigutada ei tohi.. :D molemad vaatasime kella lati manageriga. Kumb jousb enne,,? Haaah mina xd

Teine paev oli isegi lahedam kui esimene. Nuud teadisn umbes mis mind ees ootab. Selle paeva võistluseks olid door demod ehk siis uksel raamatu näitamine. Päeval jooksime kuuma päikese all, harjutasime, olime meetingul ja sõime võikut. Õhtul mul vedas sain Dan Moorega (sw ajaloo üks tähtsamaid mehi) approachi ja door demo harjutada! Nii tore vanamees :D 

Enne magama minekut tegime veel orgi meetingu kus selgitasime päeva võitja välja. Minu üllatuseks ma võitsin. Tegin ainult 36 demo ja millegi pärast olin kindel et see on väga vähe. Tuli välja et teistel oli veel vähem. Sain 5$.

Järgmised päevad läksid samamoodi, meetingud ja harjutamised ja jooksmised. Viimasel päeval (4.06) saime enda roommated teada, kellega terve suvi koos elama hakkame. Me Helli ja Merilyniga pere veel ei saanud, kuna meie hostil tekkisid mingid isiklikud probleemid, miks ta ei saanud meid enda juurde võtta. Ei ole hullu. Õhtul oli veel viimane suur meeting, käisime viimast korda Taco Bellis ja pakkisime kiiruga asjad kokku. Homme hakkame juba 5 hommikul sõitma, kuna Orlandosse jõudmine võtab meil umbes 11-13 tundi aega. Kui veab, saame homme juba tunnikese koputada, kui ei siis ülehomme. Nii põnev aga samas nii hirmus. 😅

Ma ei kujuta ette kui palju mul aega kirjutamiseks jääb nüüd, aga üritan kord nädalas siia ikka kirjutada. :) 

Salesschool

Proovin ruttu midagi postitada. Telefonis on seda äärmiselt ebamugav teha, nii et ärge kahtlaseis kirjavigu tähele pange. :D 

30.05 

Lend läks alles ohtul 16;35 seega sain veel hommikul rahulikult pakkida. Kolme ajal läksime lennujaama ning varsti oligi aeg hüvasti jatta. Kurb oli, kuid mote et see on ainult kolm kuud lohutas. minuga koos laks veel hunnik teisi raamatumyyaid mis tegi leevendas olukorda. Ega eriti aru veel ei saanud et nuud on aeg opitud tarkuseid pariselt praktiseerima minna. :)  

Tallinn-Copenhagen lend laks markamatult. Terve tee proovisin CEA teksti pahe tuupida. Copenhagenis kondisime pmst uhest gatest teise ja juba oligi bording. lend läks kähku, enamik ajast õppisin jälle ACT ja SAT müügiteksti. :D Suure osa sain pähe aga ilmselt kui kõvahäälega teha läheb sassi. New Yorki jõudsime kell 22 õhtul ja ees ootas tore 10h passimine. Hetkel oleme üleval olnud u 31tundi seega kirjavead palun andeks anda. Proovisime korraks magada ka, aga 30 minutiga hakkas väga külm ja kòik kohad kivipõrandast valutama. Selle külmatunde peaks meelde jätma, kui peaks Nashvilles tahtmine sooja üle vinguma hakata.. aega võttis aga lõpuks tiksus 10 tundi täis ning saime Nasville poole lennata. Ootusärevus hakkab vaikselt sisse tulema, tahaks joosta ja kõike päriselt praktiseerida!! Saime ka vapustava uudise teada et täna tehakse meist pilti ka.. pilt mis laheb siis igale poole SW dokumentidesse. Koik me kes lennujaamas olime näeme kindlasti vapustavad seal välja oma  aukus silmade ja 24h pesemata välimusega. :D 

Ps! Lendan just nashville kohal ja näen majade blokke ja nii lahe ikka moelds et varsti lahen ukshaaval neid majakesi labi koputama ja saan lahedate peredega Kohtuda!

Ohtul kaisime pangas ja proovisime

Endale

Ameerica kaarti teha kuhu hiljem tskke laadida. Kahekumne minutilisest uritusest sai 3tunnine uritus kuna kigu panga susteem jooksis kokku selle karja peale kes tana sealt labi oli kainud. Aga ei olnud hulluWg laks ruttu ja nagu usakatel ikka kombeks jagasid nad erinevaid snakke ja juua, mis aitasid need kolm tndi ilusti ara sisustada :D 

Hiljem saime hotelli, vaga mõnus king bedidega tuba. Oleme Helliga koos kahe teise lâtlasega toas. Uksneist muub juba kuuendst aastat ja ikka tundub vaga excited mis on lootustandev. :D igastahes enne magama jaamist kaisime osadega grupist taco bellis ohtust soomas (endaelt ainuke kiirtoidu kohtmis mulle

Meeldib ) ja  tegime kiire meetingu, saime soogikraami millest lounat neli paeva teha (voiku mayerjal

Oun etc) ja laksime magama. Homme algab kauaoodatud saleschool ametlikilt

Pihta millega meid liitumisest saadik hirmutatud on. :D esimene voistlus on “approach” ehk kes teeb paeval kooge rohkem approache saab tasuta louna. 

Esimene saleschoolipaev (01.06.19) 

Vaatamata sellele. Et olime eelneval paeval ule 36 tunni (ilma liialdamata) järjest uleval olnud, arkasin kell 5 taiesti puhanuna ja olin valmis approachi voistlust alustama. Kahjuks voi onneks on SW Uks olulisim punkt “schedule (ajakava)” ehk varem alustada ei tohi. Saingi myygikonesid labi lugeda ja blogijaoks teksti kirjutada. Sotaiaalmeedia peale aega ei kulu, kuna nendest ma eile loovusin kolmeks kuuks. Uskumatu, kuidas see aega juurde annab ausalt. :D

Hommikul algas selline tormamine. Ma onneks sain esimesena peasema vahemalt ehk sain alla tormata. Soomiseks

Vaga aega ei jaanud kuna jarjest tuli inimesega kellega approachida. Kella 10ks olin 36 tais saanud ja kui meeting algas pidid koik pysti seisma, koneleja hakkas jarjest loetlema et istuge need kellel on alla 10.. 11.. 17.. ..20.. siis juba seisime ihe tudrukuga kahekesi 378st first yearist. Lopuks jain uksi seisma, vaga hirmus oli. :D igatahes edasi jatkasime tavalise meetinguga, kolm tundi. Dan Moore ja igast lahedad edukad raamatumyyad jagasid nippe ja nouandeid. Peale meetingut oli kiire lõuna ja jätkasime harjutamist. Jooksime ringi, approachisime, tegime erinevaid müügikõne osasid läbi. Mida rohkem jooksime seda rohkem energiat sain ja seda rohkem tahtsin veel teha. See on märk et teen õiget asja, kuna hetkel siin on 32kraadi ja lauspaike ja sellised tingimused pohjustavad siin enamikule suurt peavalu ja vasimust. Jooksime seal nii kella 19:00ni, kuni läksime sisse viimasele

Meetingue. Kell 21 saime tagasi hotelli, tegime grupi meetingu ja sōime pizzat. 6auurt pitsat kadusid sekundiga! Koik olid ilmselgelt nälga suremas. :D igatahes vaga fun oli! 

Tomorrow

Uskumatu, et juba HOMME võtan oma kolm asja ja hakkan USA poole lendama. Nii palju on teha ja nii vähe on aega.  Teisest küljest ei jõua ära oodata, et saaks juba minema hakata, samal ajal kui kõhus jooksevad vahelduva eduga hirmu judinad. Peas on miljon küsimust ja ootust ja lootust. Uskumatu mõelda, et nädala aja pärast täna, jooksen ma Orlandos ukselt uksele ja näitan neile raamatuid, mis loodetavasti nii mõnegi inimese elu paremuse poole aitab.

Üsna tihti esitatakse mulle küsimus, kas olen endiselt sama põnevil või juba natuke kahetsen, et sellise otsuse vastu võtsin. Vastus on kindel "EI MA EI KAHETSE :D", iga päevaga olen saanud aina kinnitust juurde, et see töö on täpselt minusugustele loodud: mulle meeldib kindel režiim, ma armastan liikumist ning aktiivset eluviisi, mulle meeldib suhelda, mulle on eluaeg kool ja kõik sellega seonduv meeldinud, ma armastan challengeid ja ekstreemsusi ning see töö ongi üks suur challenge, mulle meeldib et töötasu makstakse vastavalt iga ühe enda pingutustele, mulle meeldib kogu see isiklikareng, mis selle programmiga kaasneb, mulle meeldib, et olen uuesti hakanud rohkem raamatuid lugema ning läbi selle kasvatanud enda iseloomu. Tänu SWle olen avastanud ka müügitöö võlu ning asja teeb äärmiselt toredaks see, et olen nendest raamatutest ise nii müüdud, et tahaks nii väga juba neid usa peredele näitama minna. Need tõesti on head! Kõigele lisaks meenutab see töö aina enam maratoni jooksmist ning see on miski mida ma veel rohkem armastan, eriti seda protsessi koos madalpunktide ja tipphetkedega. Mainimata ei saa ka jätta meie imearmast tiimi, kes kõik on nii toetavad ja koos ajame kindlasti edukalt lõpuni! 

Kõne peas

15.03.2019 sain Advantage raamatute müügikõne pähe! Terve tee Eili ja Arto juurde aina korrutasin seda teksti. Samamoodi ka järgmisel päeval, kuni lõpuks soovisid kõik, et ma oleks Eestis laevast maha jäänud .. aga pähe ta sai. Nüüd hakkan iga päev kogu kõne läbi tegema ning detaile lihvima. Objectionid on vaja selgeks saada ja ka laste raamatute müügi tekst, kui see kunagi proffide poolt valmis peaks saama. 

Neljapäeval käisin ka esimest korda Nublutamas, mis oli väga-väga hea kogemus. Suutsin 10-tunniga 5 Nublu müüa.. :D Tulemus just parim ei ole, kuid kui arvestada seda, et tekst mul peas ei olnud ega 100% ei tundnud müüdavat toodet, imestan, et nulli ei müünud. Läksin sinna mõttega suveks harjutada, panna ennast proovile, mis tunne on päev otsa eisid ja vihaseid pilke saada. Päris lõbus oli. :D Kui külm lahtikäiv Maxima uks ja meeter x meeter ala peal seismine välja jätta. Kliendid olid enamasti vanad inimesed, kes ei pidanud Nublu suitsu-vinguandurit oluliseks, kui eelmised 70-aastat olid ilma hakkama saanud. Üks joodik viskas mulle mu jutupeale viieka, et ma endale ise Nublu ostaks ning suundus poodi viina järele.. :D Eveli see-eest tegi super tööd, kuulasin ja imetlesin kui hästi oskab üks inimene rääkida ning toodet esitleda. Proovisin igal võimalusel kuulata, nippe saada. Võimalik, et sellepärast toimusid minu enamik müügid õhtul.. Igaljuhul päevast õppisin seda, et enamik inimesi ütleb ei, kuid kui alla ei anna, leian siiski lõpuks need "jaa"d! Sain aru, et raamatumüük kõlab hetkel täpselt tööna, mis mulle meeldiks. Ma armastan uute peredega suhtlemist, aktiivset tööd, värskes õhus liikumist, kindlat ajakava ja režiimi, varakult ärkamist - normaalsel ajal magama minemist ning mis kõige tähtsam - RAAMATUID. :D Sain aru kui oluline on teksti tundmine ning mitte ülemõtlemine. Asja tuleb võtta lihtsalt ning keskenduda basic asjadele. Sain palju motivatsiooni ning tahtejõudu rohkem harjutada ning teksti õppida, kuni suudan seda kasvõi tagurpidi öelda! :) 

Nädala jooksul peaksin lennupiletid muretsema. Ipadi sain täna kätte! :D 

Ma olen niiiiiii põnevil :):):):): 

Esimene peaaegu Cycle

Täna sain esimest korda rohkem aimu, kuidas kogu müügitsükkel perega USAs välja nägema hakkab.  Tormasin Sportlandist pausi ajak SW kontorisse, et Robertiga ruttu kõne harjutada. Tahtsin küll natuke rohkem, kui approachini (sissejuhatus, et uksest sisse üldse saada) proovida, kuid lõpuks tegime peaaegu lõpuni välja. Hetkel on mul peas Closeni ehk siis sinna maani, kus pere hakkab maksma. Nii lahe oli! Esimest korda ei läinud tekst koguaeg sassi ega unustanud poolt üldse rääkimata. Sain nii palju motivatsiooni juurde, et tksti aina edasi õppida. Tahaks selle ülehomseks hiljemalt pähe saada, et siis aina korrata ja korrata kuni oskan seda unepealt öelda. Või siis tagurpidi, nagu Isku soovitas. :D

Roberti tänased soovitused olid:

- Kui demo ajal pere küsib raamatute hinda, võin kohe edasi minna ning hakatagi hindadest rääkima. Järelikult on nad asjast juba huvitatud.

- tõesta neile, et raamatud on super hinnaga! Ise peab seda ka uskuma (õnneks ma veendunud selles juba).

- nimed on väga-väga olulised, neid tuleb meeles pidada!

- kuula ema/isa ning lase neil ka rääkida.

Ja viimane, võibolla et kõige kasulikum tänases harjutamises - kui Demos näitan, kui palju erinevaid meetoteid ja näiteid raamat annab, siis selle asemel et hakata lugema: "1, 2, 3... 13" , ütlen hoopis: "1-4 easy problems, 5-9 hard ones and 10-13 duffed one". Minu arust geniaalne nõuanne. Nagu Robert ütles, nad oskavad ise ka 13ni lugeda, selle asemel tuleb asja natuke lahti seletada. :)

:)