Esimene müük

Hommikul käisime ruttu pesemas ja tormasime hommikusöögi kohta. Ratast meil eilse tormi tõttu saada ei õnnestunud, seega pidime jala minema. Sõime Subways ühe korraliku võiku, joonistasime papermapi valmis ja tormasime edasi. Pidime RBMB s uuesti käima ja dokumendid võtma. Edasi police officisse kust pidime vajalikud paberid saama enne city halli minekut aga politseist öeldi, et enne peame city halli minema. Eks me siis läksime. Saime paberid ja saatsid meid tagasi politseisse. Andsime sõrmejäljed ja läksime jälle city halli, et lõpuks see tööluba saada. Kell oli juba varsti 12! Kõigil oli juba elevus sees, et saame kohe müüms minna, aga siis teatas muidugi city halli tädike, et meil on kõigil mingit dokumenti vaja. Ma ei saanudki aru mida ta ajas, aga peale pikka jauramist saime õnneks korda. , voi noh, luba ei saanud aga metege.ikukt ei tootagi selles linnas nii et its okay. 😀aga sellega meie seiklus ei loppenud. Laksime walmarti ratast ostma ja muidugi koigepealt otsis see mehike meile ratast 30 min laost, siis maksma minnes mu kaart ei tootanud ja lopuks kui minema sain ja esimese ukse juurde jõudsin, tuli ment ja raakis minuga 38 minutit, hoiatas igasuguste röövlite eest ja pidin tõestama kes ma olen. Jumal tänatud et pass kaasas oli. Nii ja minu esimene koputys läks tegelikult väga hästi. Tekst oli täiesti peas, tegin kõike nii nagu õpetati jne. Sain isegi demo tehtud. Kokku sain rääkida väga paljude inimestega, siin on väga palju vanureid. Iga teine maja. Kohtasin igast lahedaid inimesi, näiteks uks naine oli vangla arst. Siis nägin meest, kes müüs ise kunagi neid raamatuid ja siis istusin ühe homeschoolert kellele hullult meeldis aga siis ta ikka ei tahtnud. Arengu ruumi on kõvasti :D 

Teine päev oli natuke raskem. Hommikul käisime Subways nagu ikka, sama tore mehike tegi meile võikud valmis ja saime lugema ja sooma minna. Marthen helistas et peame permitit tegema minema ehk saime täna ka hiljem alustada. Õues on meeletult palav ja vaatamata sellele et joon päevas kaks pudelit vett, käin ikka 2 korda vetsus. Vee kadu on viat väga suur ikka. Momid jagavad lahkelt oma pudeleid ka mulle õnneks. Täna esimesed 7 tundi koputasin tühje uksi või pensionäride majasid. Kohati oli tunne et siin ongi ainult vanurid.. aga õnneks päris nii ikka pole. Päeval nagu ikka tuli full torm ja padukas. Kiiver läks puruks, map lendas graavi ja kui seda päästma läksin lendas ratas tuulega ümber ja läks ka katki! 😂 õnneks üks tore mehhiklane aitas mind. Nii tore et selliseid inimesi on. Sõitsin edasi, koputasin, sain sõimata xd ja läksin edasi. Nägin ikka päris kohutav välja :D, juuksed igas suunas püsti, kaart vettinud, riided läbi märjad ja rääkida ka ei osanud. Aga always go to the next door. Järgmine pere lasi sisse, kuna neil oli minust kahju. Tahtsid mind pasta bolognese ja värske mahlaga kostitada, aga kahjuks mul ei olnud sellels aega. Väga ahvatlev oli küll. Näitasin ara mis mul on ja läksin edasi. Mitu kümend tühja ust ja lõpuks sain sisse. Ema polnud aga poeg ja isa olid. Nad hakkasis juba ostma, aga siis tuli ema kes teatas et neil juba on ned kõik. Ja olidki! Sain vähemalt tema tagasisidet küsida ja ta saatis mind enda õe juurde. Juanita Cruz. Temast sai minu esimene klient! :) 

Ps! Ma pole mitte kunagi nii rasket (vaimselt) tööd teinud. Ikka kõvasti alahindasin seda üritust. Aga alla ma ei anna :D