Huvitavad usakad

Seitsmes nädal kokkuvõtvalt oli üks huvitav ja emotsionaalselt kõige raskem nädal. Valasin isegi paar pisarat suurest enese haletsusest haha 😆Nagu ikka, kui teistel on kolmas nädal kõige raskem siis mul on seitsmes.. sama nagu maratonil. Koigil on 30 km raske mul 37 😀 aga see selleks. Always keep in going. Ma isegi ei tea miks see oli raske, kuna tegelikult müüsin iga päev midagi ning kohtasin väga lahedaid inimesi. Kaks korda kutsuti isegi ment, kuna arvati et ma olen lapsevaras voi midagi sarnast. Politseid on õnneks sõbrad ja nendega alati lõbus. 

Laupäeva hommikul kohtasin väga väga huvitavat peret. Kell oli 8:30, kaks naist istusid õues. Esmalt paistsid nagu narkarid, ühel suits käes, teisel juuksed lillaks värvitud, millest pool oli kogemata näkku läinud.. istusin siis nendega maha ja minu suureks üllatuseks olid nad lasteraamatutest väga vaimustunud. Olin natuke segaduses kumb vanaema ja kumb ema on ega teadnud kelle poole pöörduda. Järsku saabus ka kolmas naine, tuli välja et see oli vanema naise “wife” ehk elukaaslane ehk sain aru et tegemist on lesbipaariga. Kui hakkasime payment plaani tegema, teatas vanem naine järsku, et ta ei saa hetkel otsust teha, kuna peab oma mehega rääkima. Siis ma ei saanud enam mitte midagi aru, kuna sekund tagasi nimetas ta rseda naist elukaaslaseks. Ühesõnaga tegemist oli sellise perega, kus oli kolm lesbi naist ja üks mees ja nad kõik olid omavahel suhtes. Lapsendasid veel neljakesi 5 last ja elasid oma onnikeses. Nende vahel on veel midagi abielulepingu sarnast sõlmitud. 😀 uskumatuid peresi leidub siin usas ikka. Sain neile raamatud ka müüdud lõpuks, loodetavasti ei tühista xd. 

Lõunal töötasin rikkurite ala õnneks. Sain jälle natuke annetusi haha. Üks mees oli eriti huvitav. Alguses tahtis mind ilmselt läbi sõimata, aga lõppes sellega et andis mulle 20$ ja 5 minutit hiljem sõitis autoga järgi, ütles et ava enda kott ja kallas mulle umbes kilo jagu münte kotti. :):):) teatas et esmamulje on kõige tähtsam, raamatuid tal pole vaja aga aidata tahab ikka hahah. 😀 sellel päeval oli üldse huvitav, palutinlausa kahe inimese poolt naiseks. Kui keegi tunneb et jääb vanatüdrukuks, siis tulge usasse, kuna kui higist ja niiskusest läbivettinud püstiste juustega mina neile nii peale läheb, siis mida veel teistest rääkida. 😀 aja ei saa mainimata jätta usakate meeletut koerte armastust, isegi telekas jäetakse mõnes peres tööle, et koeral igav ei hakkaks. :):) Nalja siin bookfieldil ikka saab. 

Üleüldse on põnev nii töötada kui päeva esimeses pooles oled vaeses rajoonis ja hiljem rikkurites. Isiklikult eelistan rikkaid, nendega on asi lihtne ja konkreetne. Rikkad kas saadavad su kohe pikalt, või leiad need erilised kes sinuga maha istuvad ja tõenäoliselt ostavad. Lisaks maksavad korraga kõik ära, mitte ei tee poole aastast maksegraafikut. Vaesematega saab see eest kohe maha istuda, raamatuid näidata, nad on kõigest niii vaimustunud, tahavad kohe osta ja kui asi maksmiseks läheb, siisküsivad “can you come back next month?” (Kas sa saad järgmine kuu tulla) voi “do you have a card or brochure?” (Kas sul on brošüüri). Või siis juhtub nii nagu eile, kui üks naine tahtis 130$ raamatut kolmeks makseks jagada ehk u 56$ kuus. Kui maksmiseks läks jooksis tuppa, tõi sokisahtlist 50$ ja vaatas suurte silmadega mulle otsa. Aga mida ma selle rahaga peale peaks hakkama.. ma ei saa ju iga kuu hakata tem juures 56$ võtmas kaima. 🤦🏽‍♀️😀 kaarti, tsekke ega muud nad ei kasuta, ainult sularaha. Ja nii see tehing katki jäi. 😀 ühesõnaga igav siin ei haka. Olen hakanud niiiii palju rohkem oma pere ja sõpru ja lähedasi väärtustama. Saan aru kuidas mul on elus ikka vedanud, et mu ümber nii toredad inimesed on. 

Ps! Eile üks hästitore pere, kellel polnud endal väidetavalt raha et booke osta, saatsid mind enda rikkurist vanaema juurde. Ta elab gated areas ehk alas kuhu saab ainult koodiga sisse. Olen seda varemgi teinud ja mone kohaliku auto järgi sizze sõotnud. Aga seekord on tegemist eriti suure ja lastest pulbitseva alaga, kus on spetsiaalselt suured väravad ja mis kõige lahedam, see pere andis mulle ilma küsimata selle värava koodi ehk ilmselt esmaspäeval lähen sinna hullu panema. Huvitav kaua aega võtab, kui esimene ment saadetakse haha 😀😀. 

7 nädal

Õues on jälle tornaadohoiatus ehk saan kiirelt natuke blogi kirjutada. Üks naine just loetles terve tänava lapsed mulle ette kaardi peal, nii et kogu kolme tunni töö sai 5 minutiga tehtud. Aitäh Doriin. :) Ühtegi majja mind rohkem sisse ei lastud, ilmselt olin liiga läbi vettinud, seega istun autos kuni suurem torm ära lõppeb 😀 aga nädal on olnud kiire ja tore. Emotsioonid käivad ikka üsna üles alla, aga tegelikult on tore. Mulle meeldib, et ei ole mingit uimerdamist ja aeg lendab iga päev. Avastasime just, et ainult viis nädalat on põhimõtteliselt jäänud. Uskumatu. 

Sellel nädalal vahetasime elukohta, ma kolisin Merilyniga ühe perfektsionistist mehe juurde. Natuke kahtlane on, näiteks ei tohi midagi laadima jätta, kui päeval tööle lähme. Õuna kott ei tohi kôögis olla. Prügi peab iga hommik välja viima, isegi kui seal on üks paber sees. :):) vähemalt hea odav elada siin. Kui tööst rääkida, siis need usakad ikka ei väsi üllatamast. Kes arvab, et Eesti on Aafrikas ja kes et Eesti on usa osariik. Aga eks see teebki asja huvitavamaks. Olen kohanud ka palju intelligentseid inimesi. Mõni 8 aastane paistab pealtnäha targem kui enamik täiskasvanud. On näha et haridus on siin väga oluline. Nii pònev on võrrelda vaesema sissetulekuga elanikke ja jõukamaid. Mida jõukamad on, seda olulisem enamasti haridus on. On ka erandeid, aga enamjaolt selline kogemus olnud. 

Nii huvitav, kui teismoodi see kõik siin päriselt on. Kui Eestis istusid vaikselt kontoris, keegi ei seganud ja tegid oma cycle ära. Siis päriselus tæhndab iga maha istumine enamasti seda, et kuskil beebi karjub, koer haugub või mõni päkapikk üritab eluees üle rääkida ja kõik oma raamatud ette lugeda. Mõni lihtsalt karjub, et tähelepanu saada. Kui koerad ka veel juurde panna, siis on neid raamatuid erit lõbus müüa. 😀 aga eks see on kõik normaalne. 😀parem lapsed, kui ajaloolased, kes peale igat lauset sulle 10minutit ilma pausideta lugusid pajatavad, kuidas täht A tekkis või et kogu ajalugu Kolumbuswst on puhas vale. Nalja saab ühesõnaga. 😀

Ps! Vabandan viiendat korda kui mu jutt kohati ebaloogiline on. Mul pole aega seda üle lugeda ja kirjutan seda enamasti nii, et pean kellegile vastama voi kedagi kuulama 😀 vähemalt on mul vabandus olemas. 

Pool tehtud

Uskumatu et jälle on pühapäev. Aeg läheb siin tõesti väga ruttu.. samas mulle sobib.  Nendel kellel siin aeg aeglaselt läheb on ilmselt tunduvalt raskem haha 😆.  Olen selle ajaga uskumatult palju õppinud. Olen koguaeg arvanud et mulle vahetusaastast, reisimisest ja kõikidest vabatahtlike laagritest piisab ja mingeid uusi avastusi väga ei tule.. aga kõik muutus kuni tulin raamatuid müüma. Üks kõik kes mulle kunagi peaks ütlema, et ta tegeleb müügitööga või käis ise raamatuid müümas, ma tunnen äàrmiselt suurt austusavaldust. Mäletan, kuidas sügisel elueest telia ja teiste müügimeeste eest ära jooksin, mõistmata, et need inimesed on seal seisnud üle 10 tunni ja võimalik et üle 400 inimese on lihtsalt teeselnud et neid pole olemas või põgenevad nagu neil oleks mingi haigus küljes. Ja ma ei mõista neid inimesi ka hukka, kuna ma olin ise täpselt samasugune ja ilmselt iga telia mees mõistab ka miks inimesed nii käituvad. Aga peale seda suve.. kui tean mis tunne see on kui saad ainult 13h järjest eisid, oled inimene kelle nägemisel inimesed teesklevad et neid pole kodus või lihtsalt ajavad minema, ilma sõnagi kuulamata.. peale seda ma luban, et ütlen vähemalt igale müügimehele, et hea töö ja paar head lauset nende suunas. 🙂 Need vähesed erilised, kes mu blogi loevad, palun tehke sama, kuna see üks hea sõna võib teha nende inimeste päeva. 

Müügitöö on üldse väga huvitav asi.. see kuidas emotsioonid üles alla käivad on uskumatu. Üks hetk tahaks maha istuda ja nutta, kuna tunned et koik usa emad vihkavad sind, teine hetk leiad maailma koige toredama pere ja mõtled et see on maailmaparim töö. 😀 ei oskagi nüüd seisukohta võtta. Hetkel arvan endiselt et see töö on minusugustele, kuna päevotsa tuleb ringi liikuda ja joosta. Kindel reziim istub mulle ka enamvahem, kuigi ole avastanud endas selle mugavama poole ka. Aegajalt tahaks küll selle kindla ajakava kuupeale saata ja teha mida hing ihaldab. Eriti kui näen hommikusöögile minnes hotellis õhinas lapsi, kes ei suuda ära oodata et lõbustusparki jõuda ja päev otsa karusellidega sõita. Või kui õues on 40kraadi varju, pea käib suurest palavusest ringi ja siis mom ütleb uksel, et nad ei saa mind 5minutit kuulata kuna neil on vaja Sea Worldi minna.  Vot sellistel hetkedel tahaks ka töö sinnapaika jätta ja sama teha. Aga ma ei tee, kuna see hea tunne mis õhtu, pühapaeva voi suve lōpus on, kui tead et andsid endast koguaeg 100% on uskumatult hea tunne. 😍

6 week

Puhapaev oli jalle paras hullumaja ja tormamine, aga siiski imetore! :) kolisime uude hotelli, mis on kordades parem kui eelmine. Meil on normaalne tekk! Ja hommikusoogis saame lisaks kellogsile ja saiale muna ja vahvleid teha! Ma vist pole ammu hommikusöögi pärast nii elevil olnud. 

Esmaspaev algas huvitavalt, läbi väikeste takistuste sain auto renditud (kaart jai hotelli, limiit polnud piisav, sobimatu pangakaart jaa muud asjad). Auto käes ja uhasin tööle, peale teist koputust saadeti mulle ment kaela. 😀nii tore politsei oli, raputas pead ja ei saanud aru miks keegi mind ohtlikuks peab. Rääkis mulle kogu oma eluloo ära, et saab kohe beebi ja puha. Kahjuks raamatuid ei suutnud talle maha müüa. Jätsin asja sinnapaika ja søitsin uude turfi. Väga mõnud on, veidi rikkam rajoon. Kohtasin ühte lahedat venepere, kes alles hiljuti siia oli kolinud. Kahjuks olid mõlemad vanemad töötud, nii et osta nad ei suutnud. Paar klienti sain siiski ka. Üks mees ostis lihtsalt sellepärast, et ta leidis et pingutan nii palju ja teine oli hasti armas vanaema, kes ostis oma lapselapsele matemaatika raamatud. Imestasin et see tehing làbi läks, kuna lapse ema tahtis mulle jalaga panna kui kuulis et “door to door salesman” on majas. 😅aga vanaema oli nii lahe. Tal oli trepikülge ehitatud toolist lift, mis liikus 1kmh. Tean seda selleparast et ta läks pangakaardile järgi. Aga nii armas pere. :) viimase koputusena laksin uhtede mustanahaliste juurde. Nii lahe ema oli. Isa polnud nõus senigi maksma nende raamatute eest, aga onneks mom ostis ikka laste raamatuid. 😀 

Paar tähelepanekut usakate juures. Peale minu vahetusaastat pole usas midagi muutunud. Inimesed raiskavad ikka sama palju. Hommikusoogil on meil naiteks iga ouna umber pandud toidukile. Koik noud on plastikust ja iga umber on kile. Poes on eraldi inimene kes asju kotti paneb ja selleasemel et kott tais panna, laheb viinamarja kobar uhte, kropsupakk teise ja voibolla healjuhul kolm muslibatooni pannakse samasse kotti. Õigemini- topeltkotti. Uks kott voib selle raske salvratikupaki all katki minna. Lisaks üllatab mind see kui noored usa vanad inimesed välja näevad. Olen mitu korda hakanud 70 aastasele raamatuid müüma, kuna arvn et ta 45-50.. tundub et sellel pulbrimunapudrul ja gmo puuviljade söömisel on omad plussid..😀

Tore nädalalõpp

Istun hetkel uhe usa pere garaazis, kuna tornaadohoiatus anti. Päris korralikult kallab ja nii kõvat äikest pole ma vist kunagi kuulnud. Tõid mulle isegi tooli ja rätiku haha. Kuna muud teha ei saa siis otsustasin nädala kokkuvõtte teha. Nädal oli väga super! Oli raskemaid ja kergemaid hetki, loodetavasti saab see rattaga sõitmise nali läbi ja saan homme auto endale 😀 usakas ei väsi üllatamast. Kes arvab et euroopa on soviet union ja kes arvab et estonia on usa osariik. Olen aru saanud, miks seda tööd kutsutakse “numbers game”. Mida rohkem mome näen, seda rohkem leian neid “buyereid”, kellele ei pea isegi selgitama mis need on vaid nad lihtsalt ostavad. 😀 on ka väga ehmatavaid emasi, kes uksele tulles on niiiiii sõbralikud ja sekundiga pööravad ära! Neid mul on õnneks vähe olnud. Aga see selleks. Tänane päev on huvitav olnud, üks mees üritas mind ära osta, et ma ta lapsele lapsehoidjaks tuleksin. Ei õnnestunud. Siis sattusin pee juurde, kes olid yfust tai õpilast hostinud. Kutsusid mind pühapäeval pitsaõhtule. Õhtul sain UCF (orlando ulikool) direktorida rääkdia, kelle uksele koputasin. Samuti ei väsi need usakad mind oma totrate vabamdustega üllatamast.. ühel oli kiriku pärast keelatud äriinimestega rääkida, teisel oli opp ja ta oli rahustite mõju all ega suutnud mõelda. Aga igatahes, täna on laupäev ja ma ei tea kas ma olen kunagi nii õnnelik selle üle olnud, et “homme on pühapäev” :D. Ma juba täitsa naudin seda tóöd aga see tunne, et saad olla tavaline inimene ekda ei vihata sellepärast, et kannad sinist tsärki, nimekaarti ja kannad kotti mthe s kohe reedavad, et üritad midagi neile maha partseldada. 😀 see on hea tunne. Pluss vahelduseks midagi muud peale võikude süüa on ka äärmiselt tore. :) ma ei tea mida ma siia kokku täpselt kirjutasin, ei jõua läbi lugeda, aga loodan, et on natuke loogiline jutt.

5 nädal

See nädal on nii kähku läinud et ma pole jõudnud selle blogiga isegi tegeleda. Huvitav on see et järsku hakkas see töö mulle päriselt meeldima. Mõni päev on küll raskem kui teine, iga päev on 38+ kraadi varjus, ala kus töötan mägine ja kohati tundub et seal elavadki ainult vanad või üksikud inimesed. Aga kõige selle kõrval on tegelikult kõvasti plusse. Ma olen ise oma aja peremees, päevas pole uhtegi hetke, kus ma pean passima, aeg läheb ruttu ja õhtul on nii mõnus tunne hotelli jõuda ja päevale tagasi kõeldes rahulolu tunda. Täna oli 4th of July ehk usakate suur pidupäev. Kõik ilid kodus ja tähistasid. Eilsest peale lastakse rakette ja inimesed on peomeeleolus. Sisse oli selletõttu päris raske saada, kuna inimesed nautisid sõpradega seda imelist päeva ja kes see ikka door to door saleswomeniga viitsib tegeleda 😀 õnneks mõne happy momi leidsin ikka üles, kes suutsid mu päeva korda teha

Kuu lõpp

Neljapäv oli nii tore. Hommik oli väga palav ja mägine ja veniv aga alates kella kolmest läks toredaks. Sattusin ühe mexi lere juurde, kus isa ainukt vatras kui oluline see hea haridus on ja kuidas tema ei viitsinud midsgi teha ja nüüd on truck driver. Lapsed olid hästi lahedad asjalikud, rääkisid kui head need advantage raamatud ikka on. Ja sinna ta läks, sain oma esimese kliendi päevas 😀 tavaliselt mul nii pole vedanud aga umbes 1 tund hiljem ostis üks ema minult explore ans learni. Tema lapsed olid nii targad, et ma lausa imestasin et ta ostis. Ükskõik mis küsisin kohe teadsid vastust 😂  ja siis mõtlesin et teen kiire tiiru ühe pere juures kuhu pidin tagSi minema. Vaatasin et isa autot pole ja et lasid mu üle. Mom jooksis õues koeraga nii et otsustasin ikka minna. Esimese asjana ütles et ta peab minema kohe. Seisime seal, selgitasin talle kaks minutit, tegin elu halvima müügikõne, mille peale mom ütles “kas ma saan krediitkaardiga ka maksta?”.. olin nii shokeeritud, et ainuke asi mis ma ütlesin oli “what?” .. ja kaks minutit hiljem oli klient kirjas ja naine kihutas minema. Selliseid õhtuid ma ootan väga veel haha 😀

Reede oli tore juba sellepärast et see oli reede. Ehk peaaegu laupäev. Hommikul väga inimesi ei näinud, aga päeva tegi paremaks üks lahe tädike Kim, kes kohe roomsalt sisse kutstus ja mle kohvi ja myslibatoone hakkas pakkuma. Ta oli 10 aastat õpetaja olnud. Kiitis raamatuid ja loetles terve tänava ette kes kus elab. Nii tore. 😀 säästis umbes tund aega mu päevast. Sellele järgnes umbes viis tundi tühjust ja koputamist ja mõningaid sitdowne. Päeva teises pooles läks asi jälle lõbusamaks. Vanaema Teri ostis oma tulevasele lapselapsele lasteraamatuid. Õhtulmjuhtus teine ime, sain peale kaheksat tuppa (enamik ei ava iseginust enam sellisel ajal) ja vanemad olid mõlemad õpetajad. Ema võttis enda algkooli klassile ühe explore and learni. Milline tore õhtu lõpp 😀

Laupäev oli üks eriti huvitav päev. Näigin palju peresid, sain palju maha istuda aga keegi midagi ei ostnud. Ühel oli ainult sula, teine avastas peale makse ära saatmist et tal on konto miinustest, :):) kolmas otsustas viimasel hetkel mehele helistada kes ei olnud nõus ja teisi ma ei mäleta. Aga õhtu, oi kuintore see oli. Saime helli ja merilyniga mäkkis kokku, tegime ühed friikad ja jäätise ja teadsime et homme on vaba päev! 🥰 pühapäeva veetsime Daytona beachil. Pühapäev on see akude laadimise päev, mis annab niii palju positiivset energiat uueks nädalaks. Saame nippe ja uusi trikke mida kohe katsetama minna. Saame palju rämpaunja normaalsemat sööki süüa. Nii tore :)