Salesschool

Proovin ruttu midagi postitada. Telefonis on seda äärmiselt ebamugav teha, nii et ärge kahtlaseis kirjavigu tähele pange. :D 

30.05 

Lend läks alles ohtul 16;35 seega sain veel hommikul rahulikult pakkida. Kolme ajal läksime lennujaama ning varsti oligi aeg hüvasti jatta. Kurb oli, kuid mote et see on ainult kolm kuud lohutas. minuga koos laks veel hunnik teisi raamatumyyaid mis tegi leevendas olukorda. Ega eriti aru veel ei saanud et nuud on aeg opitud tarkuseid pariselt praktiseerima minna. :)  

Tallinn-Copenhagen lend laks markamatult. Terve tee proovisin CEA teksti pahe tuupida. Copenhagenis kondisime pmst uhest gatest teise ja juba oligi bording. lend läks kähku, enamik ajast õppisin jälle ACT ja SAT müügiteksti. :D Suure osa sain pähe aga ilmselt kui kõvahäälega teha läheb sassi. New Yorki jõudsime kell 22 õhtul ja ees ootas tore 10h passimine. Hetkel oleme üleval olnud u 31tundi seega kirjavead palun andeks anda. Proovisime korraks magada ka, aga 30 minutiga hakkas väga külm ja kòik kohad kivipõrandast valutama. Selle külmatunde peaks meelde jätma, kui peaks Nashvilles tahtmine sooja üle vinguma hakata.. aega võttis aga lõpuks tiksus 10 tundi täis ning saime Nasville poole lennata. Ootusärevus hakkab vaikselt sisse tulema, tahaks joosta ja kõike päriselt praktiseerida!! Saime ka vapustava uudise teada et täna tehakse meist pilti ka.. pilt mis laheb siis igale poole SW dokumentidesse. Koik me kes lennujaamas olime näeme kindlasti vapustavad seal välja oma  aukus silmade ja 24h pesemata välimusega. :D 

Ps! Lendan just nashville kohal ja näen majade blokke ja nii lahe ikka moelds et varsti lahen ukshaaval neid majakesi labi koputama ja saan lahedate peredega Kohtuda!

Ohtul kaisime pangas ja proovisime

Endale

Ameerica kaarti teha kuhu hiljem tskke laadida. Kahekumne minutilisest uritusest sai 3tunnine uritus kuna kigu panga susteem jooksis kokku selle karja peale kes tana sealt labi oli kainud. Aga ei olnud hulluWg laks ruttu ja nagu usakatel ikka kombeks jagasid nad erinevaid snakke ja juua, mis aitasid need kolm tndi ilusti ara sisustada :D 

Hiljem saime hotelli, vaga mõnus king bedidega tuba. Oleme Helliga koos kahe teise lâtlasega toas. Uksneist muub juba kuuendst aastat ja ikka tundub vaga excited mis on lootustandev. :D igastahes enne magama jaamist kaisime osadega grupist taco bellis ohtust soomas (endaelt ainuke kiirtoidu kohtmis mulle

Meeldib ) ja  tegime kiire meetingu, saime soogikraami millest lounat neli paeva teha (voiku mayerjal

Oun etc) ja laksime magama. Homme algab kauaoodatud saleschool ametlikilt

Pihta millega meid liitumisest saadik hirmutatud on. :D esimene voistlus on “approach” ehk kes teeb paeval kooge rohkem approache saab tasuta louna. 

Esimene saleschoolipaev (01.06.19) 

Vaatamata sellele. Et olime eelneval paeval ule 36 tunni (ilma liialdamata) järjest uleval olnud, arkasin kell 5 taiesti puhanuna ja olin valmis approachi voistlust alustama. Kahjuks voi onneks on SW Uks olulisim punkt “schedule (ajakava)” ehk varem alustada ei tohi. Saingi myygikonesid labi lugeda ja blogijaoks teksti kirjutada. Sotaiaalmeedia peale aega ei kulu, kuna nendest ma eile loovusin kolmeks kuuks. Uskumatu, kuidas see aega juurde annab ausalt. :D

Hommikul algas selline tormamine. Ma onneks sain esimesena peasema vahemalt ehk sain alla tormata. Soomiseks

Vaga aega ei jaanud kuna jarjest tuli inimesega kellega approachida. Kella 10ks olin 36 tais saanud ja kui meeting algas pidid koik pysti seisma, koneleja hakkas jarjest loetlema et istuge need kellel on alla 10.. 11.. 17.. ..20.. siis juba seisime ihe tudrukuga kahekesi 378st first yearist. Lopuks jain uksi seisma, vaga hirmus oli. :D igatahes edasi jatkasime tavalise meetinguga, kolm tundi. Dan Moore ja igast lahedad edukad raamatumyyad jagasid nippe ja nouandeid. Peale meetingut oli kiire lõuna ja jätkasime harjutamist. Jooksime ringi, approachisime, tegime erinevaid müügikõne osasid läbi. Mida rohkem jooksime seda rohkem energiat sain ja seda rohkem tahtsin veel teha. See on märk et teen õiget asja, kuna hetkel siin on 32kraadi ja lauspaike ja sellised tingimused pohjustavad siin enamikule suurt peavalu ja vasimust. Jooksime seal nii kella 19:00ni, kuni läksime sisse viimasele

Meetingue. Kell 21 saime tagasi hotelli, tegime grupi meetingu ja sōime pizzat. 6auurt pitsat kadusid sekundiga! Koik olid ilmselgelt nälga suremas. :D igatahes vaga fun oli! 

Tomorrow

Uskumatu, et juba HOMME võtan oma kolm asja ja hakkan USA poole lendama. Nii palju on teha ja nii vähe on aega.  Teisest küljest ei jõua ära oodata, et saaks juba minema hakata, samal ajal kui kõhus jooksevad vahelduva eduga hirmu judinad. Peas on miljon küsimust ja ootust ja lootust. Uskumatu mõelda, et nädala aja pärast täna, jooksen ma Orlandos ukselt uksele ja näitan neile raamatuid, mis loodetavasti nii mõnegi inimese elu paremuse poole aitab.

Üsna tihti esitatakse mulle küsimus, kas olen endiselt sama põnevil või juba natuke kahetsen, et sellise otsuse vastu võtsin. Vastus on kindel "EI MA EI KAHETSE :D", iga päevaga olen saanud aina kinnitust juurde, et see töö on täpselt minusugustele loodud: mulle meeldib kindel režiim, ma armastan liikumist ning aktiivset eluviisi, mulle meeldib suhelda, mulle on eluaeg kool ja kõik sellega seonduv meeldinud, ma armastan challengeid ja ekstreemsusi ning see töö ongi üks suur challenge, mulle meeldib et töötasu makstakse vastavalt iga ühe enda pingutustele, mulle meeldib kogu see isiklikareng, mis selle programmiga kaasneb, mulle meeldib, et olen uuesti hakanud rohkem raamatuid lugema ning läbi selle kasvatanud enda iseloomu. Tänu SWle olen avastanud ka müügitöö võlu ning asja teeb äärmiselt toredaks see, et olen nendest raamatutest ise nii müüdud, et tahaks nii väga juba neid usa peredele näitama minna. Need tõesti on head! Kõigele lisaks meenutab see töö aina enam maratoni jooksmist ning see on miski mida ma veel rohkem armastan, eriti seda protsessi koos madalpunktide ja tipphetkedega. Mainimata ei saa ka jätta meie imearmast tiimi, kes kõik on nii toetavad ja koos ajame kindlasti edukalt lõpuni! 

Kõne peas

15.03.2019 sain Advantage raamatute müügikõne pähe! Terve tee Eili ja Arto juurde aina korrutasin seda teksti. Samamoodi ka järgmisel päeval, kuni lõpuks soovisid kõik, et ma oleks Eestis laevast maha jäänud .. aga pähe ta sai. Nüüd hakkan iga päev kogu kõne läbi tegema ning detaile lihvima. Objectionid on vaja selgeks saada ja ka laste raamatute müügi tekst, kui see kunagi proffide poolt valmis peaks saama. 

Neljapäeval käisin ka esimest korda Nublutamas, mis oli väga-väga hea kogemus. Suutsin 10-tunniga 5 Nublu müüa.. :D Tulemus just parim ei ole, kuid kui arvestada seda, et tekst mul peas ei olnud ega 100% ei tundnud müüdavat toodet, imestan, et nulli ei müünud. Läksin sinna mõttega suveks harjutada, panna ennast proovile, mis tunne on päev otsa eisid ja vihaseid pilke saada. Päris lõbus oli. :D Kui külm lahtikäiv Maxima uks ja meeter x meeter ala peal seismine välja jätta. Kliendid olid enamasti vanad inimesed, kes ei pidanud Nublu suitsu-vinguandurit oluliseks, kui eelmised 70-aastat olid ilma hakkama saanud. Üks joodik viskas mulle mu jutupeale viieka, et ma endale ise Nublu ostaks ning suundus poodi viina järele.. :D Eveli see-eest tegi super tööd, kuulasin ja imetlesin kui hästi oskab üks inimene rääkida ning toodet esitleda. Proovisin igal võimalusel kuulata, nippe saada. Võimalik, et sellepärast toimusid minu enamik müügid õhtul.. Igaljuhul päevast õppisin seda, et enamik inimesi ütleb ei, kuid kui alla ei anna, leian siiski lõpuks need "jaa"d! Sain aru, et raamatumüük kõlab hetkel täpselt tööna, mis mulle meeldiks. Ma armastan uute peredega suhtlemist, aktiivset tööd, värskes õhus liikumist, kindlat ajakava ja režiimi, varakult ärkamist - normaalsel ajal magama minemist ning mis kõige tähtsam - RAAMATUID. :D Sain aru kui oluline on teksti tundmine ning mitte ülemõtlemine. Asja tuleb võtta lihtsalt ning keskenduda basic asjadele. Sain palju motivatsiooni ning tahtejõudu rohkem harjutada ning teksti õppida, kuni suudan seda kasvõi tagurpidi öelda! :) 

Nädala jooksul peaksin lennupiletid muretsema. Ipadi sain täna kätte! :D 

Ma olen niiiiiii põnevil :):):):): 

Esimene peaaegu Cycle

Täna sain esimest korda rohkem aimu, kuidas kogu müügitsükkel perega USAs välja nägema hakkab.  Tormasin Sportlandist pausi ajak SW kontorisse, et Robertiga ruttu kõne harjutada. Tahtsin küll natuke rohkem, kui approachini (sissejuhatus, et uksest sisse üldse saada) proovida, kuid lõpuks tegime peaaegu lõpuni välja. Hetkel on mul peas Closeni ehk siis sinna maani, kus pere hakkab maksma. Nii lahe oli! Esimest korda ei läinud tekst koguaeg sassi ega unustanud poolt üldse rääkimata. Sain nii palju motivatsiooni juurde, et tksti aina edasi õppida. Tahaks selle ülehomseks hiljemalt pähe saada, et siis aina korrata ja korrata kuni oskan seda unepealt öelda. Või siis tagurpidi, nagu Isku soovitas. :D

Roberti tänased soovitused olid:

- Kui demo ajal pere küsib raamatute hinda, võin kohe edasi minna ning hakatagi hindadest rääkima. Järelikult on nad asjast juba huvitatud.

- tõesta neile, et raamatud on super hinnaga! Ise peab seda ka uskuma (õnneks ma veendunud selles juba).

- nimed on väga-väga olulised, neid tuleb meeles pidada!

- kuula ema/isa ning lase neil ka rääkida.

Ja viimane, võibolla et kõige kasulikum tänases harjutamises - kui Demos näitan, kui palju erinevaid meetoteid ja näiteid raamat annab, siis selle asemel et hakata lugema: "1, 2, 3... 13" , ütlen hoopis: "1-4 easy problems, 5-9 hard ones and 10-13 duffed one". Minu arust geniaalne nõuanne. Nagu Robert ütles, nad oskavad ise ka 13ni lugeda, selle asemel tuleb asja natuke lahti seletada. :)

:)

Hommikused meetingud

Alates tänasest (8.03.2019) algasid meie reedesed hommikused meetingud SW Kontoris. Nagu ütles Elari, on tänasest päevast suveni jäänud täpselt 12 nädalat ning meie suvetöö kestab täpselt sama kaua. :) Kontoris kohtume nüüdsest kuni suveni välja iga reede kell 6, mis tähendab, et voodist tuleb end püsti ajada juba enne viite. Õnneks on Rohujuure töö mind hästi ette valmistanud ning natuke enne viite tõusta pole vähimgi probleem. :) Kontorisse jõudsin esimesena, kuid varsti hakkasid aega mööda ka teised saabuma. Kogunesime viiendale korrusele, kus esimese ülesandena pidime kolmeks jagunema ja iga grupp sai erineva teema, mida peale väikest grupiarutelu teistele esitleda. Meie pidime rääkima, mida teha, et juba siin Eestis oleks meil parem attitude ja ellusuhtumine. Eks ikka positiivne selftalk on üks olulisemaid aspekte. Peale esitlemisi asusime harjutama, üldiselt oli ühel manageril 3-4 first yeari. Mina harjutasin esmakordselt Robertiga (Reebel). Olen hommiku inimene ning sellepärast istub see üritus mulle väga hästi. Nägin, et ka teised on juba palju harjutanud ja räägivad väga hästi. Pean pingutama ja neil kannul püsima. Harjutasime tunnikese ning hommikune üritus sai läbi. Tormasime sealt Helliga otse trenni ning pärast seda kontorisse tagasi raamatuid uurima. Proovime tekitada endale lemmikleheküljed, mida suvel peredele esitleda. Kella 11ni oli mul aega, naistepäeva puhul jagasid osad toredad noormehed komme ja lilli. Kell 11 sain Kareliga kokku ning harjutasime müügikõne. Väga hirmus oli, kuid enne suve peabki enda olemise võimalikult ebamugavaks tegema, et suvel kergem oleks. Raske treeningud, kerge lahingus! Tekst läks sassi ja pool intro tekstist jätsin üldse vahelt ära. Vastu sain aga hulga kasulikke nõuandeid ning nippe, mida edaspidi paremini teha ja millele keskenduda. Peale harjutamist võtsin suunad Kohvipausi, kus meil pidid Martheniga Skypes PC olema, kuid ilmselgelt ei võtnud ma kõrvaklappe kaasa ning lükkasime ürituse homse peale. Istusin tunnikese seal, kuni sain Katiga kokku. Tema läheb ka esmakordselt raamatuid müüma. Harjutasime teksti, jagasime kogemusi ning äärmiselt tore oli! Sain jälle hunniku motivatsiooni ja õpin uue tuhinaga kõne edasi. Sundisin just Tammut enda müügikõnet kuulama, kes varsti minu pärast närvivapustuse saab.. :D

Harjutamine- harjutamine-harjutamine

Möödunud on nädal täis harjutamisi ja erinevaid väljakutseid. Nädala alguses leppisin kokku 6 approachi harjutamise kohtumist, kuid reaalselt toimusid neist 4. Alati tuleb ikka varuga kokku leppida.. :D Aga tänu sellele, et osad alt ära hüppasid, leidsin uue lahenduse ning nüüdsest käin iga hommik empsi juures ja loen talle ära õpitud müügikõne ette ning ta teeb omapoolsed parandused. Kui nii suveni välja lasen, peab ju ometi tekst laitmatult pähe jääma. Hetkel olen nädal aega seda rakendanud.

Nädala esimese harjutamise tegin SW meetingul Markusega. Tekst läks sassi, närv oli sees ning lisaks kõigele olin täielikus unevõlas enda pagari öötöö pärast. Aga õppisin palju. Pean õppima vabamalt seisma, najatuma vastu seina, rääkima rahulikult ning kuulama teise inimese vastuseid. Tegime erinevaid situatsioone läbi ja mõistsin taas, et objectionid (vastuväited) tuleb laitmatult selgeks õppida!

Teisipäeval pidi olema kaks kõneharujutamise kohtumist, kuid mõlemad jäid ära kahjuks. Harjutasin siis autos ise endaga. Kolmapäevaks olin samuti kaks kohtumist nädala alguses kirja pannud, nendest jäi õnneks ainult üks ära. Teine toimus! Saime kokku Isku soovitatud First Yeariga (kes läheb ka esimest korda müüma), Kristo Hokkonenniga. Samuti oli väga kasulik. Tegime korda mööda kõne läbi ning Kristo suutis hästi rolli sisse  võtta ning hakkas mind erinevate objectionitega pommitama, miks ta neid raamatuid näha ei taha. Sain taas kinnitust, et harjutada on veel palju. Leppisime Kristoga kokku, et hakkame kord nädalas harjutama ja igaks korraks õpime 3 objectionit ära ja proovime läbi.

Neljapäeval olin harjutamise kokku leppinud Karl Henriga (Kaljus), taas Isku soovitusel. Erinevalt Kristost, ei olnud ma temaga isegi telefonis rääkinud, ainult läbi facebooki. Ma polnud kindel isegi milline ta välja näeb! Kõhus keeras korralikult kui TTÜ poole suundusin, kus me kokku pidime saama. Reaalsuses oli jälle sama nagu ikka - muretsemiseks poleks põhjust olnud. Karl oli äärmiselt tore ja muutis õhkkonna vabaks. Tundsin nagu oleksime vanad tuttavad. Approachi oli siiski väga ebamugav harjutada, mitte Karli pärast, vaid lihtsalt. Raske on pingsalt kellegile silma vaadata, pilku ju pöörata ei tohi. Vastuväited polnud mul ka veel õpitud, seega jooksin kohe peale esimest approachi lühisesse. Aga õppisin palju. Karl õpetas mind lõdvemalt seisma ja andis nippe, kuidas uksepeal kohe momiga paremini sidet luua. Neid nimetatakse "ice breakeriteks". Näiteks kui näitad kaardilt kus Eesti on, soovitas Karl kohe lisada: "If you look very,very close, you can see my mom waving at you". :) Et sellised laused pidid pingeid maandama ning emad sõbralikumaks muutma. Tunnike harjutasime ning tormasin edasi SW kontorisse, kus tutvusime Helli ja Lauraga raamatutega, mida me suvel müüma lähme. Tõsti lahedad raamatud! Kahju, et mul väiksena neid ei olnud. Kaua vaadata ei saanud, pidin edasi tööle tormama. Õhtupoole sain meili, et mu SW kontori uksekiip on kohal, nii et ajasin jalad alla ja läksin peale Sportlandi kiibi järele. Jooksin seal nagu peata kana ringi, kuni lõpuks üks tuttava näoga noormes, Oskar (Koha),  tuli abi pakkuma. Pärast pikka otsimist, leidsime kiibid kahe peale üles. Jäime sinna pikemalt rääkima, ta andis mulle nippe mida suvel rakendada ja muljetas oma esimesest suvest. Nii põnev oli! Ta soovitas näiteks teha exceli tabeli, kuhu märgin üles kõik inimesed kellega hakkan kogu müügikõne läbi harjutama + sinna lisan ka kommentaarid ja nõuanded, mida mulle öeldi. Oskar tegi mulle ka uue väljakutse - teha 10 võõra inimesega tänaval selfie. Mõeldud tehtud - taganeda enam polnud võimalik. :D Kontorist lahkudes hakkasingi suvalistelt ettejuhtuvatelt küsima, kas nad oleksid nõus minuga pilti tegema. Kohutav ülesanne, aga tehtud ta sai! :D

Reedel toimus nädala viimane harjutamine, see kord Lisbethiga. See oli väga-väga kasulik. Sain nii palju nippe ja nõuandeid, et lahusin terve posu täiskirjutatud märkmepaberitega. Pean meeles pidama, et ma ei eiraks ühtegi lauset, mida ema uksel ütleb. Alati nõustun ning lähen kõnega edasi. Teiseks pean jälgima, et seisakisn lõdvalt ja vabalt - mida on kõik vist seni mulle öelnud. Kolmandaks soovitas Lisbeth nimetada kahe naabri nimed niisama ning alles kolmanda naabri nimetamisel lisada ka väike kirjeldus, mis tema juures põnevat oli. A la: "rääkisin juba Suzyga kõrval majast, Tiinaga vastas majast ja Annaga palkmajast, kellel on muide koogi kohvik siin samas külakeses."

Ühesõnaga oli väga produktiivne nädal ning olen valmis uut nädalat vastu võtma. Ehk muutub kunagi kõnede läbitegemine ka mugavamaks. :D

Nädala kokkuvõte ja uus challenge

Vahel ma soovin, et mu päevas oleks 24-tunni asemel 48.. või siis vähemalt 30! Nii palju toredaid asju on, mida kõike tahaks teha jõuda. Hetkel käib see kõik une arvelt, kuid olukord ilmselt natukene muutub, kui oma pagari ameti maha panen.

Sel nädalal tegin nelja erineva inimesega approachi, iga kord oli enne minekut peas sada vabandust, miks võiks kohutumise ära jätta. Sain ise ka aru, et tegelikult oli mul lihtsalt hirm, millele ei tohi alluda. Esimene approach toimu esmaspäevasel SW meetingul, millest eelmises postituses juba kirjutasin.  

Kolmapäeval harjutasin mitme erineva inimesega tunnikese. Hommikul, enne kooli, saime Stimoga SW kontoris kokku, kus approachi harjutamisest ei tulnud midagi välja ning lobisesime tund aega raamatumüügist. Mul oli nii palju küsimusi, millele Stimo rõõmuga vastas. Nii põnev on teiste kogemusi ja läbielatut kuulata! Tunnike läks kähku ning pidin loengusse tormama. Loengust kihutasin TTÜsse, kus olime Markusega kohtumise kokku leppinud. Saime korralikult approachi harjutada. Mul on endiselt seda üsna ebamugav teha, kuid usun endiselt, et mida rohkem harjutada - seda mugavamaks muutub. Lahkusin sealt uue positiivse energiaga ning hunniku uute nippide ja nõuannetega. Jumal tänatud, et ma sellest kohtumisest suurest hirmust kõrvale ei hiilinud, nagu mitu korda peast läbi käis. 

Neljapäeval harjutasin hommikul Merkega ning õhtul Pauliga approachi. Mõlemalt sain jälle kuhjaga uusi väljendeid ja nippe, kuidas paremks saada ning kliente end mugavamalt tundma panna. Nad on ikka väga osavad.. mul tekib mõte, miks keegi peaks nii toredad inimesed üldse minema saatma. 

Reedel oli minu nädala viimane, kuid võibolla kõige kasulikum approach. Seekord Sandra Shmidtiga.   Tahtsin peas mitmeid kordi kõrvale põigelda ja harjutamise asemel koju kommi sööma minna - õnneks ma nii loll ei olnud. Vedasin end kohale ja tõesti äärmiselt tore ja kasulik oli. Õhtu tipphetk oli see, kui üks klappidega kutt mööda kõndis ja meile paar kiidusõna hõikas. Nad jäid Sandraga korraks rääkima ja mul käis peas klõks - see on ju see sama poiss (Hardo), kes mulle aasta tagasi Tabasalu metsas vastu jooksis ja lasteküla jaoks toetust palus! Ta vaatas mind alguses küll sellise näoga, et ma olen täiesti peast soojaks läinud, kuid mida rohkem ma rääkisn seda tuttavam talle lugu tundus. Ta kirjutas isegi mu nime üles, et mulle aasta pärast helistada ja raamatuid müüma kutsuda! Peale pikka otsimist leidsin talle telefonist isegi pildi, mille ta lasi mul teha kunagi! Siis meenus ka talle olukord ning nii tore taaskohtumise rõõm oli. :D Pärast tegime veel paarkoda läbi ning Sandra andis mulle nippe, mis temal on alati töötanud. Ta armas inimene oli nõus minuga järgmine nädal uuesti kokku saama ja kohe aja paika panema! Nii tänulik olen talle. Õhtul kodus andis Isku mulle uue listi nimesid, kellele helistada ja approachi harjutamine kokku leppida. Ta ikka hoolitseb selle eest, et ma võimalikult palju mugavustsoonist välja astuks (ma vihkan helistamist)... Mis on ainult positiivne :D ! 

Kokkuvõttes oli väga-väga tore ja arendav nädal. Kõne harjutan iga päev (tööl, autos, loengu ajal peas, õhtul kodus jne). Raske on hetkel muudest asjadest mõelda, tahaks ainult raamatumüügiga seotud asjadega tegeleda, 100% sellele keskenduda. Kahjuks või õnneks nii lihtne päris ei ole ja tuleb muud kohustused ka ära teha. Täna, pühapäeva õhtul, läksin peale tööd empsi ja issi juurde, sõime pastat ja kommi ja kohupiima magustoitu ning vaatasime raamatumüügi filmi (Ameerika suvi). Nii tore oli! :) 

PS! Viisa paberid on kõik viidud ning järgmine nädal toimub viisa vestlus. Peale seda saab hakata pileteid jahtima. :)