Fun work

Copin siia mis olen kirja pannud: 

Sain oma teisie myygi. Vaga umber raakida veel kliente ei oska. Kardan et siis nad ei ostagi. Olen saanud kaks klientimillega peaksin rahul olema. Monipaev motlen kull et ma ei myygi mitte midagi voi et minust saab esimene sw ajaloos kes teeb koike magu peab ja ei muu midagi. Aga usaldan susteemi ja annan maksimumi et koik demod tais saada! :) koige raskem vb on see kui istud momiga 30 min ta kiidav ja noogutab ja koik niidid olemas ja siis utleb et kas mjl on business card. :):) ja isadega sitdownidon parimad kui ei ole tooli. Lihtsalt pystiseistes ragin ka myyn. Enda teise myygi tegin tapselt nii. 

11.06 hommik algas jälle tormamisega. Helli ja Merilin pidid ratast veel ostma minema ehk ma sain veidi varem alustada. 7:59 olin esimese ukse taga. Mul millegi parast hommikuti veab. Tabasin ühe vanamehe garaazi eest, näitasin talle püstinajal ruttu mis ma teen ja kuidas töötab (kuna eeldasin et ta nagunii ei osta) ja siis ta tahtis skwidsi explore and learni osta. Milline tore üllatus 😀. Jooksin edasi. Umbes 1,5 h hiljem sain ühe pereema kätte kelle uksele olun 3 päeva koputanud. Ta ütles küll et tal in väga kiire aga lōpuks selgus et ta homeschooling mom ja ostis minult mitu raamatut. 😀 

panin aga edasi. 12 läksin uude alasse ja kohe esimene inimene oli nii tore kuuba naine kes utles et tal pole raha aga ta muidu ostaks juba minu parastneid raamatuid. :D  päeva teises pooles oli äikese torm. Üks vanatädike keeldus mind enda juurest ara laskmast sellise ilmaga. Pidin valetama et elan seal samas ja lähen. Nii armas naine oli. Siis istusin ühe vaese mustanahaliste perega, nende majal oli ukselingi asemel auk ja peres oli 8 last. Isale paistis asi väga meeldivat aga hetkel ei ostnud. Nende naabrid olid mexid kelle uksele koputasin kogemata teist korda. Sellepeale pereisa andis mulle 5$ kuna tema arust teen ma koige kohutavamat tööd ja ta mõtles et kui ma oleks ta tütar siis ta tahaks ka et keegi annaks talle tippi xd. Edasi suuri seiklusi ei juhtunud. Mu lemmikkliendid on ikkagi need kes alguses teesklevad et ei saa midsgi aru ja siis kui ma vait ei jää hakkavad naerma, kuna saavad aru et nad ei oska teeselda ja jäid vahele 😀

12.06

Kolmapäev oli see päev kus sain näha mis vahe on töötada rikkas ja vaesemas vaeses piirkonnas. Alustasin vaesemast. Sisse saada on lihtne, inimesed on enam vähem sõbralikud. 12 ajal sai mul turf otsa ehk pidin sõitma 20 min edasi. Minu ullatuseks sattusin miljonäride piirkonda. Esimesel uksel aeti kohe minema. Edasi muutusid inimesed juba sõbralikumaks. Rikka piirkonna eest on nii paljud hoiatanud, et seal on vaga kurjad inimesed ja võimatu sisse saada.  Ul vist vedas, mul olid täitsa toredad. Kedagi väga kodus muidugi ei olnud päeval. Sattusin ühe vana naise juurde kes palvetas minu eest, et ma tuppa saaks. Tema arvates oli tegemist väga ebaviisaka piirkonnaga, kus inimesed mõtlevad ainult enda peale. Otsustasin edasi minnaja loota, et leian selle õnneliku pere. Leidsin äärmiselt ilusa häärberi ja läksin sinna koputama puhtalt selle pärSt, et uksest sisse näha. Minu üllatuseks tuli uksele vanamees Walter, kellelon oma suur auto firma usas ja ostsi minult kõig lambisema asja - kokaraamatu. Maksis sulas ja ütles, et tagasi pole vaja. Ilmselt tal oli minust kahju, kuna vihma sadas.. 😀 tuju oli hea, mis siis et järgmised kaks tundi kuskile sisse ei saanud. Õhtul istusin ühe laheda gei paariga, kes olid lapsed adopteerinud. Ei suut ud neile seti maha müúa, aga tore oli ikka. Enne vaesesse turffi tagasi sõitmist otsustasin teha veel viimase koputuse. Vedas et tegin, kuna tänu sellele sai üks pere matemaatika raamatute võrra õnnelikumaks. :) Väntasin siis tagasi vaesesse turfi, käisin neid peresid veel läbi kuhu lubasin tagasi minna.   Ühel naise, oli kolm autistist last, aga ost jäi katki kuna ta tahtis 3 makset teha aga ta kasutas ainult sularaha. Ei krediitkaarti, ei debt kaarti ega tsekke. Midagi uut. Aga suurim vahe rikaste ja vaeste vahel on ilmselt raha. Vaestega läheb alati kauem ja enamus ei osta. Rikkad enamus ei lase sisse, aga kui lasevad siis enamasti ostavad ka. 

13.06 

Rikaste rajoon on vaga huvitav. Sinna joudmiseks läheb mul iga päev umbs 40minutit. Naljakas, et enamiks inimesi kes nendes villades elavad on vanurid. Kaks inimest hiiglaslikus majas.. pealtnäha ilus aga sisse minnes saad aru kui õnnetud need inimesed seal on. Kuigi on ka erandeid. 😀kohtasin ka palju lahdaid inimesi. Näiteks üks mees lihtsalt naeris kui ma läbivettinuna ta uksele tuli ja ütles im sorry. Siis kohtasin ühte puuvilja meest kelle aed oli täis mangosid, ananasse ja mandariine. Siis kurja homeschoolingu isa kes alguses hakkas peaaegu karjuma mu peale, aga peael väikest vestlust miks ma seda tóöd teen ta isegi naeratas ja ütles good luck.  xD  Leidsin ka kaks lahedat klienti. Esimene tuli eriti ootamatult. Üks üksik naine, ühtegi last ei ole, aga tahtis oma onutütrele kingi teha. Teine oli üks lahe austraallane, kes oma 3 aastasele tütrele raamatuid tahtis. Muidu oli lahe päev. Enamus  ajast sadas padukat nii, et mu ratas oli pedaalideni kohati vee alla. Sellised äikese tormid meil siin ongi. 😀

.