Auto

Pühapäev oli ilmselt üks bookfieldi meeldejaavamaid ja õpetlikemaid päevi. Hommikul pakkisime oma asjad kokku ja jätsime vana elukohaga hüvasti. Väga kurb ei olnud, kui aus olla. Aitas juba sellest vetsupaberiga põranda pesemisest. Läksime Sunday meetingule, kus saime poolaka sünnipäeva puhul kooki ja meile käis üks vanem mees rääkimas, kes ise 1974-1977 raamatuid müüs. Nüüd on doktor ja ajab oma äri. Käisime bowlingut ka mângimas, et tööst eemale saada. Õhtuks olime paar autot välja valinud ja läksime lähima ja näiliselt parima juurde. Kaks musta tulid, ühe, oli terverida kuldhambaid suus. Autol oli üks peegel otsast ära, aken oli natuke lapik aga muidu suuri vigu ei märganud. Läksime Everti ja Robertiga ja Evert ütles kohe et natuke kahtlane tundub. Aga kuna Roberti sõnul pidi see tavaline bookfieldi auto olema siis otsustasin selle siiski osta. Tehing käia sularahas, nr märgi võtsid ära ja teed läksid lahku. Õnneks tuli Evert ka minuga, sõitsime maanteemaksust tuimalt läbi kuna seal polnud kedagi kellele raha anda..ja u 800m hiljem jäi see auto seisma :):): evert õnneks oliüli rahulik, ma arvasin et see auto lendab õhku kuna selline kärsakas oli üleval. Seisime siis seal keset maanteed ja lootsime et keegi tuleb appi. Saime Roberti ka ōnnek kätte. Maantee abi märks meid, uuris ja kallas igast vedelikke sisse aga utles et auto on üsna katki omadega. Mehed kellelt auto ostaime ka enam ei vastanus. Kutsusime siis auto äravedamisteenuse, kes selle kohta viis, kus seda peaks parandada saama. Alguses tahsin selle sinna samasse jatta kuna aravedu ka maksis, aga siis sain aru et mul on voimalus see veel kuidagi maha müüa. Kogu selle nalja peale laks u 3h ja kogu pühapæev sai läbi 😀 pidin uue ratta ka ostma. Huvitav kas see on sw ajaloo kõige vähem vastu pidanud auto.. 😀Positiivne on see et uus ratas on vaga mugav ja elame nuud hotellis nadal aega, kus on tasuta hommikusook ehk akki saan ohtuks ka midagi votta😂 ja mu töötamise ala on ka kõvasti lähemal nüüd.